 |
Eelmise semestri veetsin õppides Taanis, täpsemalt Vitus Bering Ülikooli Kolledzis Horsensis. Õppetöö algas seal pihta juba poole augusti pealt, seega suundusin koos paari kursusekaaslasega 12. augustil Taani väikelinna Horsensisse. Oli väikseid probleeme enne teele asumist, sest reisitoetus ei saabunud õigeaegselt ja seega pidin vajaliku piletiraha mujalt kokku ajama. Kuid pärast lennusõitu Kopenhaagenisse ja sealt 3-tunnise rongisõidu järel (kuna me ei broneerinud istekohti ja rong oli täis istusime terve tee vahekäigus..) jõudsime õnnelikult Horsensi rongijaama. Saabusime reede õhtupoole ja hakkasime siis oma kohvritega omal jõul ja mõistusel kooli poole astuma, umbes poole tee peal otsustasime siiski mõned telefonikõned teha ja loomulikult tuldi meile siis kenasti vastu. Ja läkski kohe majutamiseks, iga eestlane oli paigutatud erinevatesse ühiselamutesse/ korteritesse. Ja siis viidigi meid oma uutesse „taani kodudesse“. Minu aadressiks oli märgitud kelder ja hirmuga juba mõtlesin, et mis mõttes kelder? Leitigi ka minu elukoht ülesse ja sain sisse astuda, ees ootas mind süüa valmistav hiina poiss, kes viie sealveedetud aastaga ikka veel vaevalist inglise keelt rääkis. Läksin oma tuppa, mis asus tõesti keldrikorrusel ja oli seetõttu ka väga umbne. Kuid kordagi ei tulnud mul pähe masenduse sattuda või midagi säärast, sest olin ju ikkagi tulnud siia IGASUGUSTE elamuste saamiseks. Ja nii hakkasingi asju lahti pakkima…
Esimesed nädalad möödusidki peamiselt sisse elamise tähe all. Tuli harjuda, et poed ei olegi kõik õhtul kella kümneni lahti, et suhelda tuleb peamiselt inglise keeles ja koolis näed iga päev mitmest erirahvusest õpilasi. Ka koolitöö algas rahulikult, meile korraldati näiteks väga meeldiv sisseelamisreis ühel lähedal asuval saarel, et siis kogu semester üksteist paremini tundma õpiks, mis loomulikult ka toimis. Üldse tuleb hea meelega tõdeda, et vahetusüliõpilased viidi kõigega kenasti kurssi ja kui küsimusi tekkis, siis võis alati julgelt küsida ja võimalikele probleemidele sai lahenduse. Kogu õppetöö toimus inglise keeles. Kõik peetud loengud pandi üles ka internetti, kust siis soovijail võimalus oma üliõpilasnumbriga veel kord vaadata, mis loengus räägiti või muidu saada teavet kõigest koolis toimuvast ja tunniplaanist. Veidi harjumatu oli algul gruppides töötada ja mis seal salata, tuli ette ka probleeme, nii et hiljem minu grupp läks kaheks ja tekkis 2 gruppi, millest üks oli Hiina-Eesti tiim ;) Loomulikult ei olnud õppetöö kergete killast, ikkagi sisened ju teise keskkonda, teistsugusesse süsteemi ja kõike pidi teostama Taani ehitusreeglite järgi ja ikkagi suhteliselt mahukas oli projekt. Mida eksamile lähemale, seda rohkem tuli koolis aega veeta. Nüüd tagasi vaadates sai ju kõik kenasti tehtud ja tulemusega jäin rahule, mida kinnitab ka hea hinne. Hästi mugav oli see, et igaüks sai igal ajal oma üliõpilaspiletiga kooli siseneda, ka öösel võid arvutiklassis projekti teha ja kenasti kõik välja printida..
Koolis toimus aga ka muudki peale õppetegevuse, üks eredamaid mälestusi on „International Day“, kus kõik erineva rahvuse esindajad pakkusid oma sööke ja jooke, ja ei puudunud ka laulu- ja tantsumängud. Selleks eraldati igale rahvusele spetsiaalselt raha, et vajalik kraam ette valmistada. Kohal olid loomulikult ka eestlased karaski, õuna- ja hapukoorekoogi ja kartulisalatiga… Ega neid kauaks ei jätkunudki :)
Veel sai kooli abil soodsamalt käidud Legolandis, mis samuti oli suurepärane elamus ja soovijad käisid ka Kopenhaagenis. Lisaks mõned bussireisid lähedal asuvatesse linnadesse arhitektuuriga tutvumiseks.
Peab mainima, et õppejõud ja kogu teenindav personal oli väga meeldiv ja abivalmis, ei olnudki nagu sellist tunnet, et räägid õpetajaga, õpetajad olid rohkem nagu suunaja rollis, mis võimaldab hoopis üliõpilasel endal areneda ja õppida. Kuid veetnud pool aastat Taanis, ei teagi ma ju tegelikult suurt taanlastest, sest millegipärast hoidsid taanlased koolis omaette ja rahvusvahelises klassis ei olnud neid ka kuigi palju ning nii jääbki rohkem meelde kõik see rahvusvaheline seltskond, rohkem tean nüüd hoopis Aafrika riikidest, Hiinast, Prantsusmaast, Poolast..
Kooliväliselt sai Horsenis huvitavalt aega veedetud. Kohe alguses tekkis mul probleeme elukohaga! Nii hakkasingi koos oma poolakast korterikaaslasega kirju kirjutama eesmärgiga kuhugi mujale kolida. Õnneks olid majutajad väga mõistlikud inimesed ja meile muretseti uus elamine, mis küll koolist poole kaugemal, kuid see tasus ennast mitmekordselt ära, sest uus kodu oli ikka tõeline kodu. Elasime kahekesi kolmele mõeldud ridaelamu boksis, ümberringi elasid peamiselt lastega pered. Tingimused olid suurepärased, lisaks said kaugemal elavad üliõpilased laenutada koolilt ka rattaid.
Loomulikult tuli sealveedetud aja jooksul ise süüa teha ja rahaga pidi kogu aeg arvestama, sest ega seda üleliia ei olnud. Hinnad seal natuke kallimad võrreldes Eestiga, aga ka seal on ikka allahindlusi ja saab hakkama küll. Raha tuleks hoida rohkem ringirändamiseks, sest Taanis on heal tasemel rongiliiklus ja palju ilusaid ja huvitavaid kohti, mida külastada, õnneks väljaskäimise peale raha suurt ei kulunud, sest parimad peod toimusid kooli poolt selleks ette nähtud hoonetes ja koolibaaris või siis mujal üliõpilaste poolt organiseeritud kohtades.
Kokkuvõttes ei pane miski mind otsuses välismaale õppima minna kahetsema, kuna see andis juurde tohutus koguses uusi kogemusi. Õppisin paremini tundma ennast ja teisi ning sain uusi, huvitavaid ja häid sõpru. Horsensis veedetud aeg on kulda väärt… Soovitan igaühel võimalust välismaal õppida ära kasutada, sest kõik uus on ju niiiiii põnev;) |
|
