 |
Unistame iga päev, kas siis paremast elust, uuest töökohast või reisimisest. Väga tihti ei võta me aga nende täitmiseks midagi ette. Raske on öelda lahti oma paikaloksunud elust siin Eestis ja võtta vastu väljakutseid. Mina olen just selline inimene. Mõte välismaale õppima minemisest tungis minu pähe juba esimesel kursusel või õigemini olin sellest teadlik juba enne TTK-sse tudeerima asumist. Hoovõtuks kulus kaks aastat, kuid lõpuks suutsin end siiski ära tõugata.
Kinnisidee olemas hakkasin asju ajama. Eelkõige seisnes see õpivõimaluste kindlaksmääramises ja pärast valiku tegemist konkreetse kooli kohta info otsimises. Valik langes minu puhul Taani linnas Odenses asuvale Odense University College’le. Sain ka kontakti ühe eesti noormehega, kes tol ajal seal veel õppis. Kõige kasulikum ongi suhelda inimestega, kes konkreetses kohas juba tudeerinud ning seega suudavad sinus tekkinud lõputuna näivale küsimustejadale vastata.
Asjaajamine läheb libedalt ning märkamatult oledki sattunud võõrale maale, kus tuleb veeta järgmised 5 kuud. Pean ütlema, et iga algus on raske ja see tõdemus pidas seegi kord paika. Harjumiseks on vaja aega ja kannatust ning hiljem lihtsalt meenutad oma esimeste päevade seiklusi kerge muigega. Olles ise avatud ja suhtlemisaldis ei vasta teised kunagi vastupidiselt ning niimoodi käitudes sotsialiseerud kiiresti.
Too semester oli Odenses rahvusvaheliste õpilaste koha pealt rekordiline. Umbes 150 uut inimest 20st erinevast riigist. Just tänu sellele tekkis seal ka väike välismaalaste kogukond. Põhiline oli asjaolu, et sa ei olnud üksi – omasuguseid oli suisa sadu. Kogu olemisele aitas kaasa ka see, et ei olnud ainus eestlane. Seega sain rääkida oma keeles, mis pika eemaloleku puhul väga oluliseks muutub. Sain Maarja-Liisa, Rauno ja Kätliniga suurepäraselt läbi ning kindlasti lävime ka siin Eestis edasi.
Õppimine sujus ladusalt. Päevas olid vaid üks loeng, mis kestis umbes 4 h koos vaheaegadega ning nädala lõikes veel üks vaba päevgi. See aga ei tähendanud kogu aeg lebos olemist, sest varjuna rippus pea kohal projekti kirjutamine rahvusvahelises tiimis. Algul raskena näiva ülesande suutsime väga hästi ära lahendada ning kogemused grupitööst ja grupi juhtimisest tulevad edasises elus kindlasti kasuks. Olles terve semestri loengutes käinud, tuli jaanuari alguses tõsisemalt õppima hakata, kuna sess ootas ees. Kokku neli eksamit, millest üks kirjalik ja 3 suulist. Need viimased pakkusid head vaheldust harjumuspärasele kirjutamisele. Mängu tuli panna oma inglise keele oskus ning aine tundmine ja samuti veenmisvõime.
Üks semester tundus mulle selline paras aeg äraolemiseks. Ei jää väga kodusest elust maha ja on võimalus vanade kursakaaslastega jätkata. Ideaalne võimalus kogeda midagi erinevat, laiendada silmaringi, saada uusi kogemusi, tutvusi ning teadmisi – see ongi Erasmus.
P.S! Ei pannud oma teksti palju detailset infot. Asjast huvitatuile ja muidu uudishimulikele olen valmis üksikasjalikumat teavet jagama. Kõige selle kirjapanemine läheks liiga pikaks. |
|
