 |
Odense on väike kodune linnake oma armsate pisikeste eramajade ja inimestega, kes alati naeratavad. Odenses elab umbes 200 000 inimest. Võrdluseks ei oskagi tuua ühtegi Eesti linna, mis iseloomustaks kõige paremini Odenset.
Kuidas sain üldse vahetusüliõpilaseks?
Ühel hetkel tekkis lihtsalt idee, teha midagi põnevat, kogeda uusi asju ja midagi õppida sellest. Kõige parem viis selleks ongi minna vahetusüliõpilaseks mõnda teise riiki. Tutvusin kooli välissuhete osakonnas pakutavate programmide, stipendiumite ja partnerkõrgkoolidega. Ehitusteaduskonna üliõpilasena olid valikud suhteliselt piiratud. Kuna soov oli õppida kindlasti inglise keeles siis langesid kohe paljud riigid välja, kuna paljudes riikides on võimalik õppida ainult kohalikus keeles. Seega tundus kõige ahvatlevam Taani Kuningriik. Teades, et välismaale minnes saab alguses kindlasti kohanemisega raske olema, siis otsustasin, et valin mõne väikelinna kus õppida. Seega sai minu sihtkohaks Odense ja väliskõrgkoolis Odense University College of Engineering.
ERASMUSe stipendium sisaldas ka sõidukulusid – lennupilet ostetud lendasingi 22. augustil 2005 Taani. Minuga koos alustasid sama teekonda veel kaks ehitusteaduskonna üliõpilast.
Kohalejõudmine:
Odense rongijaama olid meile koolipoolt vastu saadetut tuutorid (kohalikud üliõpilased), kes aitasid meil ennast sisse seada meie uutes kodudes ja jagasid esmast vajalikku informatsiooni.
Kohanemine uues keskkonnas oli üks raskemaid perioode selle aja jooksul. Kõik oli võõras, ühtegi tuttavat läheduses polnud, tuli ise hakkama saada. Esimesed päevad võõras linnas möödusid nagu turistil – kaart näpuvahel linnaga tutvudes. Kuna sõiduvahendit mingisugust alguses polnud, tuli kõik kohad jala läbi käija. Odenses sõidavad enamus inimesi jalgratastega. Kõik tingimused on selleks loodud, et oleks võimalik aastaringselt oma kaherattalisega liikuda.
Majutus:
Elamistingimused Odense ühiselamutes on väga head võrreldes Eesti omadega. Igal inimesel on enda tuba, mis on vajaliku mööbliga sisustatud. Enamus ühisköökides on ka kõik vajalik olemas. Ühikaelu keskseks punktiks ongi just ühisköögid, kus toimub ühika seltskonnaelu, ühised õhtusöögid ja ka väikest sorti peod.
Kool ja õppetöö:
Esimesed päevad koolis olid mõeldud kooli ja õppetöö tutvustamiseks ja tutvumiseks. Sellel semestril oli rahvusvahelisi üliõpilase üle kahesaja ja kahekümnest erinevast riigist. Õppetöö toimus inglise keeles. Õppesüsteem on Taanis täiesti erinev ja tundus alguses ka pisut harjumatu – kasutatakse projektipõhist õpet. Suurt rõhku pannakse töötamisele grupis ja ka iseseisvale õppimisele. Kasutatakse ka õppetöös väga palju presentatsioone ja esitlusi. Õppejõud seletavad teooriat, kuid ülesannete lahendamiseks pead ise vajalikud materjalid leidma. Üsna tavaline on, et kui õppejõu käest midagi küsid, siis sealt vastust ei saa küsimusele, vaid ainult vihjeid, kust võimalik vastust leida. Erinevaid aineid on koolis vähe ühes semestris. Seega seda aega, mis koolis loengutes tuleb veeta suhteliselt minimaalselt. Ülejäänud aeg päevast on ette nähtud probleemide ja projektide lahendamisele, mis toimub grupitööna. Õppejõud on väga toredad ja suhtuvad väga sõbralikult õpilastesse. Eksameid tuli sooritada nii kirjalikke kui ka suuliseid. Suuremalt jaolt kasutatakse ikka suuliseid eksameid. Eksameid hinnatakse 13 palli süsteemis. Väga erinev on see, et vahepeal ei toimu mingisuguseid teadmiste kontrolle – hinne pannakse ainult eksami tulemuse põhjal.
Raha ja hinnad:
Taani on suhteliselt kõrge elatustasemega riik ja meie jaoks seega kallis. Toit on seal umbes kaks korda kallim kui Eestis, samamoodi ka üür. Olenevalt ühiselamust on üür kusagil 3500 ja 4000 EEK vahel. Stipendium katab üüri raha ja jääb sellest veel natukenegi üle. Ühistransport on kallis – tunniajane bussipilet maksab 15 EEK ja kuukaart kusagil 360 EEK. Et rongidega liigelda oleks kindlasti soovitav osta WildCard, mis annab olenevalt päevast õpilastele soodustuse kuni 50% (va. reede ja pühapäev). Alati on võimalus ka natukene tööd teha. Kõige tavalisem töö vahetusüliõpilasele on postiljoni amet.
Kokkuvõtteks:
Kindlasti tasub minna väliskõrgkooli õppima. See annab väga palju juurde kogemusi ja suhtlemisoskust. Õpid tundma väga erinevaid kultuure ja saad ennast proovile panna töötades rahvusvahelises seltskonnas. Ei tasu kahelda, sest julge pealehakkamine on pool võitu! |
|
