Geodeedina Norras: kuu aega miinuskraade ja objektidel jalutavad põdrad 28.11.2016

Rakendusgeodeesia vilistlane Siim Väljaots kõneleb elust peale kooli.

Siim Väljaots lõpetas Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusgeodeedina kuus aastat tagasi ja töötab praegu Norra suurimas ehitusettevõttes Veidekke. Ettevõttega liitus ta 2014. aastal, kuid Norras on ta töötanud kokku juba üle nelja aasta. Siimu ametinimetus on geodeesia insener ning alljärgnevalt kõnelebki ta lähemalt sellest, mida see elukutse endast kujutab.

20161008_133517

„Päev algab ehitusplatsil tavaliselt kell seitse hommikul“, märgib Siim ning jätkab, et tööpäev algab koosolekuga. „Kõik ehitusobjektil viibivad inimesed tulevad kokku ning nendele viiakse läbi töötervishoiu-alane ülevaade. Arutatakse läbi, mis töid tegema hakatakse ning mida peaks jälgima.“

Enda tööülesandeid kirjeldades kasutab Siim märksõnu: ettemärkimine, ülesmõõtmine. „Täpsemalt selgitades näeb olukord välja selline, et erinevad objektijuhid helistavad ja küsivad, et kas ma saaksin tulla ja mingi ala ära mõõta või midagi ette märkida. Aga-ajalt tuleb ühte ja teist igaks juhuks üle kontrollida, et kõik ikka vastaks joonistele. Kui sisust natuke täpsemalt rääkida, siis minu ülesanne on vastavalt projekteerija joonistele informatsiooni loodusesse välja märkimine. Samuti erinevate ehitusmahtude arvutused, ehitusobjekti ülesmõõtmine ja dokumentatsioon ehk järeltöötlus (st kuidas ehitatud on) kuuluvad minu tööülesannete hulka. Tuleb ka ette, et peab teinekord nn mittevastavuse akti välja kirjutama, teisisõnu, töö ebaõnnestumise korral peab selle tellijaga läbi rääkima. On olnud ka juhtumeid, kus peab ehitatud objekti sootuks ära lõhkuma ja otsast peale alustama,“ kirjeldab Siim erinevaid töökogemusi.

„Eestis töötades peab ilmselt arvestama sellega, et pidevalt peab sõitma ühelt objektilt teisele. Norra ehituse eripära on aga see, et käsil on üks projekt korraga. Töötaja tegeleb statsionaarselt ühe objektiga ja kui seal töö otsa lõppeb, siis personaliosakond suunab ta uuele projektile“, kirjeldab Siim oma töötingimusi.

Norra kasuks langes Siimu valik mitte ainult sealset palgataset silmas pidades. „Töö on siin mitmekesine ja saab tegeleda objektidega, millega Eestis kokku ei puutuks – tunnelite ehitamine, mägede lõhkamised jt spetsiifilised ja huvitavad tööd, mille käigus saab kasutada ja lähemalt tundma õppida ka teistsugust tehnoloogiat.“

Erinevatest huvitavatest töödest, millega Siim on töö käigus tegelenud, toob ta esile ühe infrastruktuurivõrgu rajamise, mis maksis omal ajal üle miljardi Norra krooni ning mille käigus ehitati välja 3 tunnelit, raudteesõlm ning neid ühendav teedevõrk. „Ka Põhja-Norras sai veedetud poolteist aastat, mis oli meeldejääv seetõttu, et seal olid väga rasked kliimatingimused – temperatuur oli mingil hetkel kuu aja jooksul pisut alla kolmekümne miinuskraadi, samuti enamus ajast pimeduses. See põhjustas aga tehnilisi tõrkeid aparatuuri osas, ka masinad ja ekskavaatorid ei töötanud – tekkis tööseisak.“

Küsimusele, kui palju reaalsuses kasutatakse Norras igapäevaselt BIM-tehnoloogiat projekteerimises, vastab Siim, et umbes neljandik kõigist projektidest. „Kõik tee-ehitusega seotud objektid on küll eranditult BIM-tehnoloogiaga tehtud, kuid ehitusobjektid on suuremalt jaolt siiski veel 2D-joonistena. BIM võimaldab tööd täpsemalt ja korrektsemalt teha, eriti kulub see ära keerukamate trasside ristumiste, ning betoonkonstruktsioonide ühenduste projekteerimiste juures.“

Kõneledes sellest, kuidas ta oma erialavaliku langetas, vastab Siim, et sattus geodeesiat õppima juhuse tõttu. „Tegelikult arvasin, et minust saab teede ehitaja, aga ma ei saanud esimese hooga sellele erialale sisse. Arvasin, et õpin sel juhul pool aastat geodeesiat ning seejärel vahetan eriala. Peagi aga mõistsin, et mind väga huvitab see valdkond ning sain kohe võimaluse ka reaalses töökohas seda praktiseerima hakata, mis suurendas mu huvi veelgi.“

Rääkides aga reaalse elu ja koolis õpitu kokkupuutepunktidest, lausub Siim, et teoreetiline baas on väga oluline. „Näiteks ehitusvõrgu mõõdistuste puhul peab geodeet teadma, milles seisnevad erinevad mõõtmistehnoloogiad ja tasandused. Ka minul oli Norras näiteks juhus, kus oli paralleelselt kasutusel kaks erinevat koordinaatsüsteemi, kusjuures mõlemad süsteemid olid omavahel umbes kolm-neli sentimeetrit nihkes. Praegusel ajal on loomulikult igasugused programmid, mis teevad inimese eest arvutused ära ja kõik on väga automatiseeritud, kuid geodeesia aluseid on sellegipoolest hea teada, et mõista, millel need süsteemid baseeruvad.“

Mõeldes hetkeks selle peale, millised iseloomuomadused peaksid geodeedil kindlasti olema, toob Siim välja rutiinitaluvuse ning keskmisest parema füüsilise vormi. „Mõtlen just vastupidavuse osas, kuna tihti tuleb ette, et peab olema märja, külma ja tuule käes kaksteist tundi jutti, teisisõnu peab olema „ilmastikukindel“ inimene. Arvutamist on samuti palju, numbrite maailmas peab oskama orienteeruda ning joonistest tuleb samuti osata aru saada, seega peab olema natuke visuaalset tajumist. Ka suhtlusoskus on oluline, et selgitada pooleliolevaid protsesse ja teha koostööd kolleegidega,“ mainib Siim omadusi, mis geodeedi töös on vajalikuks osutunud.

„Kindlasti on palju inimesi, kes ei suudaks teha ühte ja sama asja neli nädalat järjest, kaksteist tundi päevas, aga mulle meeldib jälgida kogu ehitusprotsessi arengut – mina alustan mingit asja, näitan midagi ette ja lõpuks saab sellest valmisprodukt. Juba see on iseenesest nauditav asjade käik – tunne, et oled mingi suurema ja mahukama etapi osaline olnud“.

20150821_162939

Objektile uudistama tulnud põder. Fotod: Siim Väljaots

 


Kommenteeri

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

*