Jõulusült supi sisse? Miks ka mitte! 19.12.2016

Tallinna Tehnikakõrgkooli keemia professor Viiu Sillaste annab nõu, kuidas pühadetoitusid nutikalt taaskasutada ja paremini säilitada, sest võib ju jõulupühade ajal võib nii mõneski peres ette tulla, et toitu valmistatakse rohkem, kui ära süüa jõutakse. Mõnikord võib juhtuda, et mõned külalisedki jäävad tulemata. Kuidas siis toiduga optimaalselt ümber käia?

shutterstock_491967925

Näiteks, kuidas säilitada liha nõnda, et ta liiga kiiresti ei rikneks? „Üks väga hea viis tänapäeval on loomulikult sügavkülmutamine. Olukorras, kus toorest liha on varutud ülearu, siis võib olla kindel, et see säilitab oma maitseomadused sügavkülmas vähemalt kolm-neli kuud julgelt“, toonitab professor, et toore liha sügavkülmutamist ei peaks pelgama.

„Küll aga võiks mainida, et taisem liha säilitab sügavkülmutades paremini oma maitseomadused, kui rasvased lihad. Rasvane liha omandab sügavkülmutades teatud kõrvalmaitse. Aga ka kuumtöödeldud liha võib julgelt sügavkülmas säilitada, kuid siin võiks võtta teadmiseks, et hea oleks see kuu jooksul siiski ära tarvitada. Paljud ei tea, et ka pasteeti on võimalik edukalt sügavkülmutada – loomulikult ei ole ta enam selle maitsega, mis värskelt valmistatud pasteet. Pasteeti saab serveerida ka eelroana, tehes pasteedist näiteks kuulikesed, mida veeretada riivjuustu sees – nii saab pasteedile omapärase nüansi juurde.“

„Küpsetatud liha sügavkülmas säilitades on hea nipp liha koos kastme või hautamisvedelikuga karbis kastme sees säilitada – nõnda saab vältida olukorda, kus liha kuivama hakkab ning kaste jätab liha ka mahlaseks“, annab Viiu Sillaste vihje.

„Jõuluprae jääkidest saab teha aga ka leidlikke „teisepäeva-toite“. Laste lemmikud on soojad ahjuvõileivad nn lihajääkidega, millele saab juustu peale raputada. Neist saab teha maitsvat omletitäidist. Head näited on ka seljanka ja borš. Borši sisse võib keeta ka näiteks süldi ülejäägid“, annab Sillaste ideid.

„Sült on loomulikult traditsiooniline jõululaua toit, kuid paljud ei tea, et ka süldi eluiga saab lausa nädalajagu pikendada. Nimelt, võib süldi uuesti üles keeta ja tarduda lasta. Kui külmutuskapis säilib sült tavapäraselt umbes nädala, siis lihtsalt kaane all seistes võib tekkida süldi alla nn kondensvesi. Siis võibki süldi uuesti keema ajada ning läbikeedetud süldi uuesti tarduma panna. See pikendab tema tarbimisaega ning maitseomadused ei muutu kuidagi kehvemaks“, jagab professor läbiproovitud nõuandeid.

Jõulude ajal jääb kindlasti teisteks päevadeks üle nö kohustuslikku jõululaua elementi – kapsast. „Nii prae- kui ka mulgikapsas on tänuväärne pühadetoit just seetõttu, et on esiteks C-vitamiinirikas ning teiseks on kapsast ka valmistatult väga hea säilitada. Üks lihtsamaid meetodeid on kapsas uuesti läbi kuumutada ja purki panna. (Purgid peaksid olema eelnevalt ahjus kuumutatud ja kaaned läbikeedetud.)“

Viiu Sillaste selgitab, et kapsa sees on palju hapet, mis aitab säilitada ka valmistatud. „Korrektselt hoidistatud jõulukapsas võib jahedas säilida lausa paar aastat.“

„Kindlasti võib üle jääda lahtilõigatud saia-leiba. Praegu on populaarsed ka võileivatordid, kus saia-leiva välimised ääred jäävad järele. Need tuleks kindlasti ära kuivatada ning algfaasis peaks selleks kasutama praeahju, et need hallitama ei läheks. Kuivatatud saia-leiva realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Selle võib hiljem köögikombainis purustada ning saadud puru kasutada paneerimiseks“, jagab ta kasulikke näpunäiteid.

„Retseptidest võiks siinkohal välja tuua nii leiva- kui ka saiasupi, mida saab valmistada piima ja õllega. Leivavaht või klassikaline saiavorm moosiga on ka toidud, mida ülejäänud kuivikutest valmistada saab.“

Maitseainetest saab kaneelikoort mitu korda kasutada. „Kaneelikoor on väga tugev maitseaine ning seda võib julgelt glögides ja jõulujookides, aga miks mitte ka idamaise nüansi lisamiseks marinaadis mitmeid kordi kasutada“, julgustab Viiu Sillaste armastatud vürtsist viimast võtma.


Kommenteeri

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

*