Nutikad lahendused olid veel kümme aastat tagasi luksus 23.11.2016

Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor Lauri Peetrimägi kõneleb nutikatest lahendustest kodumajapidamises ning küsib, kas me oleme mõttemuutuse lävepakul, sest ühtpidi tulevad “automatiseeritud käpad” tööstusest tsiviilmaailma niikuinii, kuid teisalt on robotiseerituse osakaal inimeste endi otsustada.

shutterstock_314082095

Tänapäevased igapäevased süsteemid olid veel paarkümmend aastat tagasi luksus

„„Nutimaja“, „tark maja“, „arukas maja“ on kõik juba ammu käibelolevad terminid, aga mida need tähendavad? Otsides seletavast sõnaraamatust vasteid sõnale „nutikas“, siis sünonüümiks leiab isegi „mõtlev“. Oma olemuselt on „nutikas hoone“ siiski selline hoone, kus on kasutusel tehnilised süsteemid, mis on loodud ja programmeeritud inimese poolt tegema selliseid tegevusi, mis inimese poolt teostatuna oleksid ebatäpsemad, kui masina poolt tehtud“, selgitab Lauri Peetrimägi „nutimajade“  olemust.

Pooleldi naljatades jätkab Lauri, et tegelikult võiks olla tegemist ka „kohusetundliku majaga“, kes on täpne, tema tehnilised süsteemid ei väsi, ta ei võta negatiivseid emotsioone enda sisse, mis omakorda laseb tal tegutseda täpselt nende reeglite alusel, mis inimene on süsteemile ette näinud.

Lihtsamatest, praktilistest süsteemidest, mis meil igapäevaselt kasutusel on, toob Peetrimägi esile suitsuanduri ja välisvalgustuse. „Suitsuandurid, valvesüsteemid, kas nad on siis ühendatud tsentraalse jälgimissüsteemiga või mitte “, loetleb Peetrimägi ning jätkab, et ka liikumisanduritega varustatud õuevalgustus on samuti automatiseeritud süsteem.

„Tavapärane ettekujutus ongi see, et „tarku süsteeme“ rakendades jääb inimesele võimalus neid süsteeme pidevalt reguleerida. Tehniliselt aga pannakse süsteemid paika, näiteks kontrollima temperatuuri, õhuniiskust või valgust. Eesmärk on see, et nad hoiavad teatud parameetreid ka alltingimuste muutudes (näiteks õues läheb külmemaks või pimedamaks). Seega mõte seisneb selles, et inimene just ei pea pidevalt midagi reguleerima, vaid et automaatika teeks seda inimese eest ise.”

Lauri Peetrimägi meenutab, et ajalooliselt veel kümme või viisteist aastat tagasi eksklusiivsed, kallid ja vähekasutatud tehnoloogiad on praeguseks saanud igapäevaseks. „Seda alates küttesüsteemide, ventilatsioonisüsteemi ja õhuniiskuse juhtimisest kuni väga keeruliste turva- ja meelelahutussüsteemideni välja“, selgitab Peetrimägi olukorra muutust kaasaegses kodumajapidamises. „Neid süsteeme võikski tinglikult jagada kaheks – ühed, mis on suunatud inimeste mugavuse suurendamiseks ja teised, mis on mõeldud majandusliku säästu tekitamiseks ning turvatunde suurendamiseks.“

Näitena toob Lauri Peetrimägi just küttesüsteemide funktsionaalsuse. „Tänapäevased küttesüsteemid on võimelised tundide lõikes temperatuuri hoidma ning võtma ühendust ka ilmateatega, et prognoosida oma süsteemi jaoks tingimuste muutust. Süsteem on võimeline, arvestades hoone soojusinertsi, vastavalt ilmaprognoosile juba ette hoone sisetemperatuuri reguleerima, vastavalt vajadusele siis kas alla või üles“, selgitab Lauri , lisades, et need võimalused annavad kokkuhoiu ka majanduslikult.

Nutikas on juba nutikalt projekteerida

„Kui natuke laiemalt teemat käsitleda, siis tõeliselt nutika süsteemi loomiseks oleks tänapäeval tarvis hoone juba projekteerida selliselt, et on arvestatud nii ilmakaari, päikese liikumist kui ka kütte- ja jahutusvajadust. See annab võimaluse mõelda, kuidas saaks energiatarbimist tervikuna vähendada.”

Peetrimägi selgitab, et sellised eeldused annavad ka nutikatele lahendustele palju parema eelise nö nutikalt toimetada. „On võimalik tänapäeval ka kohandada oma majale küttesüsteemi, mis selles arukalt projekteeritud ja optimeeritud keskkonnas aitab kulusid veelgi kokku hoida. Näiteks saab küttesüsteem infot, et antud hetkel on turul elektrihind börsil odavam ning kütab hoonet just sellest informatsioonist lähtuvalt. Selline kokkuhoid on aga üpris väike selle kõrval, kui hoone on projekteeritud põhimõtteliselt energiasäästlikuks.”

Eesti ehitusturg liigub komplekslahenduste poole

Alates 2008. aastast hakati Eestis välja töötama energiatõhususe miinimumnõudeid, mille lähtealuseks on see, et me vaatame hoonet tervikuna, st. hoone kogu energiakulu.  „See on omakorda muutnud olukorda, et traditsiooniliste ehituselementide juurde tuleb järjest enam automaatikat. Hoone osigi toodetakse järjest enam tehastes, kus on kontrollitud kvaliteeditingimused alates kliimast kuni seadmete ja tööjõuni välja. Ehitustööstus üritab samamoodi oma tootmist automatiseerida, suunata oma tootmist tehastesse, detailid valmis teha ning hiljem monteerida. Ühtpidi annab selline tootmisviis kokkuhoiu tööjõukulude arvelt ning teisalt tagab tehastes toodetu lihtsamini kvaliteedi, kuna keskkond ja kliimatingimused on kontrollitud.“

Peetrimägi sõnul on märgata ka tendentsi, kus töötlev tööstus ja ehitusvaldkond lähenevad teineteisele väga jõuliselt. „Tööstus 4.0 ja omavahel suhtlevad seadmed on tänaseks päevaks reaalsus.“

Robotiseeritus inimeste elus saab olema inimeste endi otsus

Kogu selle automatiseerituse määra osakaalu suurenedes võib tekkida küsimus, mil määral me laseme oma elu nö robotiseerida, tõstatab Peetrimägi küsimuse. „Robotite kohalolu inimeste elus on juba praegu lihtsamate seadmete kujul täheldatav ning see ei ole ammu enam utoopia SciFi filmidest. Muruniiduk- ja tolmuimejarobotid ning automaatsed aknapesurid on igapäevane nähtus. Määravaks aga sedalaadi tehniliste seadmete kasutamisel saab see, kuidas inimene ehk tarbija neisse suhtub. Inseneride poolt on võimalik neid luua ja täiendada, aga kas nende staatus muutub selliseks, ilma milleta inimene enam hakkama ei saa? Iseniitev robot on äärmiselt mugav ning aega ja energiat kokkuhoidev lahendus, kuid nõusid-koristav robot-abiline võib mingil hetkel osutuda hoopis tülikaks. Kindel on see, et nö „automatiseeritud käed-käpad“ on hetkel tööstuses tohutus arendamises ning võib olla täiesti kindel, et mingil kujul tuuakse see tulevikus ka tsiviilmaailma.“


Kommenteeri

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

*