Prindi

Rakendusarhitektuur


Õpingute aeg on neli aastat ja õppetöö maht 240 EAP.

Avalduste vastuvõtt: 21.06 -  06.07.2017

Joonistamise ja kompositsiooni katsed 10.-11. juulil 2017

Vastuvõtutingimused:

  • keskhariduse lõputunnistuse keskmine hinne (üle kõigi ainete), lävend 3,4  http://www.tktk.ee/sisseastujale/vastuvotukord
  • joonistamise- ja kompositsiooni katse
  • Rakendusarhitektuuri joonistamise ja kompositsiooni katsete sisu ja hindamisskaala
  • Vastuvõtt pingerea alusel vastavalt õppekohtade arvule.

Õppekohtade arv: 30 (päevaõpe)

Rakendusarhitektuuri õppekaval on Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri komisjoni hinnangul kvaliteet tagatud ja valitsus on andnud Tallinna Tehnikakõrgkoolile tähtajatu õppe läbiviimise õiguse. Samasugust õigust omab veel Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava ja TTK lõpetajatel on võimalus jätkata EKAs magistriõppes.

Arhitektuuriinstituuti juhatab arhitekt Hindrek Kesler

Õppejõud:Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuurinstituudis töötab palju tuntuid tegevarhitekte, kes on mentoriteks uutele üliõpilastele. Mentor aitab süvendada eriala tunnetust ja suhtleb tudengiga vajadusel ka väljaspool õppeprogrammi.

  • Hindrek Kesler – insituudi direktor– AB Zero arhitekt
  • Tomomi Hayashi – HGA AB arhitekt
  • Vilen Künnapu – professor –  AB Künnapu ja Padrik arhitekt
  • Ott Kadarik, Mihkel Tüür – lektorid – AB Kadarik Tüür arhitektid
  • Pille Nagel – lektor – AB Nagel arhitekt
  • Mall Nukke – lektor – graafik
  • Toivo Tammik – lektor – Ansambel AB arhitekt
  • Tiiu Truus – lektor – Stuudio Truus sisearhitekt
  • Ralf Tamm – lektor – AB Realarhitektid arhitekt

Õpingutest: Teooria omandatakse loengutes, seminarides, harjutustundides ja iseseisva töö ning teadustöö käigus. Praktilised oskused saab erinevatel workshoppidel ja õppepraktikatel, mis on arhitekti ette valmistamise lahutamatu osa.

Üliõpilane saab stuudiumi jooksul osa võtta vähemalt kahest rahvusvahelisest workshopist. Vahetusüliõpilasena on võimalik õppida või viibida praktikal mõnes Euroopa Liidu riigi kõrgkoolis.

Õppepraktikad toimuvad nii koolis kui ka väljaspool.

Maketipraktika jaguneb kaheks: sõrestikkonstruktsiooniga hoone-elemendi loomine ja planeeringu maketi koostamine.

Joonistamise ja maalimise praktikal süvendatakse koolis omandatud maalimis- ja joonistusoskusi, vaatluspraktika viiakse läbi mõnes Euroopa linnas. Kolmanda kursuse kevadsemestril  toimub arhitektipraktika mõnes arhitektuuri- või arhitektibüroos.

Tulevased töökohad: TTK lõpetanud arhitektid on tööturul hinnatud, sest nad on saanud tugeva praktilise ettevalmistuse oma erialal ning töötavad nimekates arhitektuuribüroodes. Õppekava läbinud arhitekt võib töötada nii riiklikes kui erafirmades mittevastutava arhitektina ja planeerijana; kohalikes omavalitsustes arhitekti, planeerimisspetsialisti või ehitusnõuniku abina ning täiendava pedagoogilise või erialase ettevalmistuse korral õppejõuna rakenduskõrgkoolis. Õppekava läbinu võib ennast täiendada magistriõppes arhitektuurse projekteerimise ja planeerimise alal või tegeleda uurimis- ja teadustööga.

2015.a. lõpetajatest 91% töötavad erialal ja neli jätkasid õpinguid magistriõppes.

Õppekava

Lisainformatsioon:

Tiiu Rivis, vastuvõtuspetsialist
Telefon: 6664569; vastuvott@tktk.ee

 

 

8 viisi, kuidas hinnata arhitektuuri

Elo Kiivet, arhitektuuri instituudi lektor, annab lühikese ülevaate, millele peaks tähelepanu pöörama, kui kõne all on arhitektuuri hindamine…

Fahle_6762Jpg

Mis on arhitektuur, on üsna keeruline, ühtviisi ohtlikult lihtsustav või hoopis liigselt laialivalguv küsimus. Aga kui sünonüümiks võtta lühidalt ehituskunst, keskkonna (sh hoonete) kujundamine, siis mis on hea arhitektuur? See on juba palju laiema filosoofia ning tihtipeale isikliku maitse või (lühiajalise) ühiskondliku moesuuna küsimus. Kui võtta hea tähistajaks väärtus, saab vaadata, mille järgi arhitektuuri hinnata. Järgnevalt mõned võimalikud hindamisviisid, mida loomulikult igaüks vastavalt oma väärtushinnangutele täiendada saab.

Esteetiliselt

Kas ehitis on kenade proportsioonidega? Kas üldmulje on terviklik? Kes ütleb, mis on ilus ja miks? Või on ilu tõesti vaataja silmades ning universaalset valemit pole? Kohati tundub, et mõnedel kriitikud on taskus nunnumeeter, millega lajatades ehitiste kohta tõde selgub, ning osad kinnisvaraarendajad on alkeemikutena leidnud tarkade kivi, mis betooni kullaks muudab. Kas ruum ongi päriselt ilus või see ainult tundub nii?

Rahaliselt

Kui palju maksis maja püstitamine? Kui palju maksab ruutmeeter hoonest? Mitu ruutmeetrit kasulikku pinda saab krundile rajada? Kui palju (arhitektuuri)turiste käivad hoonet vaatamas?

Sisuliselt

Kas funktsionaalsed tingimused on tagatud? Kas ruumikasutus on loogiline? Kas hoone on teinud linnaruumi paremaks? Kas ruumiline keskkond on tervikuna kvaliteetne? Kas linnaruumis on piisavalt/üldse kvaliteetset avalikku ruumi?

Vormiliselt

Kas arhitektuur on moodne? Kas arhitekt on kuulus? Kas avalikkus, arvamusliidrid kiidavad hoonet?

Matemaatiliselt

Kas maja on rekordiliselt kõrge? Kui pikk on konsool? Mitu sammast on fassaadil?

Emotsionaalselt

Subjektiivne tunnetus – kas ruumis olemine on hea või ebameeldiv, kas ruum on kutsuv või tõrjuv? Kas keskkond on mugav või tüütu, arvestav või diskrimineeriv? Kas ruum suunab inimesi käituma mingil kindlal, kitsalt ettenähtud viisil? Kas ruum avaldab positiivset mõju selle kasutajale või pigem toob kasu omanikule?

Ökoloogiliselt

Kas ehitis, sh ehitusprotsess ja -materjalid on jätkusuutlikud? Kas hoone kasutus on energiasäästlik? Kas hooldus on ressurssimahukas? Kas hoone ja selles elamine/töötamine on tervislik? Kui palju “loodust” on ehitises/keskkonnas võrreldes kivi/asfaldiga?

Utoopiliselt

Kui tulevikku vaatav on loodud ruum? Kas kujundatud keskkond viib ideaali(de)le lähemale – isiklikus, linnalises, ühiskondlikus plaanis? Kas loodud ruum hakkab vastu domineerivatele, kuid ammu ajale jalgu jäänud põhimõtetele? Kas ehitis on pigem minevikku vaatav ja -igatsev?

Seega ei ole olemas ühte õiget valemit, mille järgi arhitektuuri (hetke)väärtust hinnata. Lihtsalt võiks tähele panna, mida, millal, miks ja kuidas väärtustatakse – nii saab maailmapilt kindlasti ausam ja mitmekesisem. Küll aga tasub meeles pidada, et keskkond meie ümber kujundab meid endid, meie elu, selle kvaliteete ning tunnetust. Järelikult on raske kujutada ette elu ilma füüsilise keskkonna kujundamiseta, ruumi loomiseta ehk arhitektuurita. Hinnakem siis seda igapäevaelu asendamatut taustsüsteemi vääriliselt.

TTK õppejõud Mihkel Tüür ja Ott Kadarik võitsid Kalaranna arhitektuurivõistluse

Koostöö-workshopis nuputati TTK pööningu lahendust.


  • Jaga: