Prindi

Transport ja logistika

Logistika Instituudi direktor ja õppekava juht on Tõnis Hintsov.

Õppekava on koostatud logistiku kutsestandardi alusel, mis võimaldab sooritada õpingute lõppedes kutseeksami ja omandada logistiku kutse, õpiaeg on 4 aastat ja maht 240 EAP.

Avalduste vastuvõtt: 21.06 - 06.07.2017

Vastuvõtutingimused: http://www.tktk.ee/sisseastujale/vastuvotukord

Vastuvõtuarvud:

34  (päevaõpe - kaks konkurssi, 30 kesk- ja 6 sama kutsekeskharidusega kandidaatidele)

34 (kaugõpe - kaks konkurssi, 30 kesk- ja 6 sama kutsekeskharidusega kandidaatidele).

Transpordi ja logistika eriala sobivuse test toimub 10.-11. juulil 2017 algusega kell 9.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Pärnu mnt. 62. Kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Testi toimumise täpne kuupäev ja kellaaeg saadetakse kandideerijatele e-kirjaga.

Testi eesmärgiks on välja selgitada kandidaadi:
1. faktiteadmised ja seoste loomise võime, mis on eriala õppimise eelduseks;
2. motivatsioon õppekava õpiväljundite omandamiseks;
3. nägemus erialast ja tulevasest karjäärist.
Test sisaldab küsimusi:
1. eelneval haridustasemel omandatud faktiteadmiste kontrollimiseks (nt matemaatika, geograafia, jms);
2. kandidaadi valdkonnapõhiste eelteadmiste väljaselgitamiseks (nt transport, majandus, jms);
3. kõrgkoolis ning erialal õppimise motivatsiooni hindamiseks.
Testis on 40 nelja valikvastusega küsimust. Vastamiseks on aega 60 minutit.
Iga õige vastus annab 0,1 punkti. Maksimaalne punktide arv on 4.

Õppetöö: Transpordi- ja logistikainseneri õppekava valmistab põhjalikult ette spetsialiste transpordi- ja majandussektoris töötamiseks ning annab vajalikke teadmisi ning oskusi logistiliste- ja transpordiprotsesside korraldamisest ja juhtimisest.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis omandatakse põhjalikud teadmised ja vajalikud kompetentsid ettevõtte logistikatoimingute edukaks planeerimiseks ja korraldamiseks. Meie logistikaõpet eristab raskuspunkti asetamine ettevõtte kõigi logistikatoimingute komplekssele käsitlemisele. Õppekava koosneb õppeainetest, mis võimaldavad omandada nii eri logistikatoimingute kui ka logistika kui terviku juhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.Kasutame erialaainete õpetamisel kombineeritult lahenduskeskse ja probleemõppe meetodeid.

Õppekeskkond: Teaduskonna tehnokeskuses on kaasaegsete seadmete ja abivahenditega logistika laboratoorium. Logistika õppekava üliõpilased võivad tutvuda laomajanduse tehnoloogiaga ja kaasaegsete tehniliste vahenditega, tutvuda logistikas kasutatava dokumentatsiooni ja selle rakendamisega.

Stuudiumi lõpetamisel saab transpordi ja logistika õppekava lõpetanu rakenduskõrghariduse diplomi, mis annab võimaluse taotleda Eesti volitatud inseneri staatust. Samuti on õigus jätkata õpinguid magistriõppes.

Transpordi ja logistika õppekava esmakursuslaste mõtted:

Transpordil on Eestis suur osakaal ning Eesti arengu nimel on vaja rohkem spetsialiste, et võimalused realiseeruksid.

Saab juurde uusi teadmisi transpordivaldkonnast. Hea tulevikukindlustus.

Huvitavad õppeained, head lektorid, kindel töökoht tulevikus.

Tulevased tööülesanded: logistikul tuleb igapäevatöös:

  • planeerida ettevõtte logistikatoiminguid ja –protsesse
  • korraldada vedusid ja organiseerida ettevõtte lao tööd
  • planeerida ja korraldada klienditeeninduse logistikatoiminguid
  • suhelda tarnijate, klientide ja partneritega
  • korraldada ja juhtida ettevõtte logistikapersonali tööd
  • osaleda ettevõtte varude haldamises
  • korraldada tarnijate, klientide ja logistikapartnerite koostööd tarneahelas.

Tööjõuturg: Logistika ja tarneahelate juhtimise tase mõjutab kõige otsesemalt firma majandustegevust. Logistikutest sõltub ettevõtte tootmis- ja kaubandusettevõtte klienditeeninduse tase, logistikatoimingute efektiivsus, logistikakulud ja suures osas ka ettevõte konkurentsivõime.

Pärast lõpetamist võib logistikainsener töötada veonduse ja ekspedeerimisega tegelevas ettevõttes spetsialistina või juhina, tootmisettevõttes hankeosakonna, laoosakonna juhina, planeerijana. Kogemused näitavad, et TTK transpordi- ja logistikainsenerid töötavad edukalt ka teistes majandussektorites.

Valik lõpetanute töökohtadest: ACE Logistics Estonia AS, TNT, HAVI Logistics OÜ, DPD Eesti AS, Kühne&Nagel AS, Eesti Post AS. 2015. aastal lõpetas transpordi ja logistika eriala 30 üliõpilast, neist 27 töötavad saadud eriala valdkonnas.

Logistikaseminar on alates 2000.aastast Tallinna Tehnikakõrgkooli III kursuse tudengite korraldatav logistika suursündmus, millel on igal aastal ligi 250 osavõtjat.

Korraldusmeeskonnale on antud vabad käed seada kokku teemablokid ja esinemiskava, määrata toimumisaeg- ja paik ning leida potentsiaalsed koostööpartnerid. Seminari eesmärk on luua kasulikke kontakte üliõpilaste ja ettevõtjate vahel ning tutvustada aktuaalsemaid teemasid äri- ja logistikavaldkonnas.

Tudengite 2017. aasta logistikaseminar tegeles tulevikuga - Future is now.

Korraldajad: Kui me tahame saavutada eesmärke, luua midagi, mis mõjutaks tulevikku, tekitaks revolutsiooni tehnikas, transpordis, majanduses, siis me peame sellega alustama nüüd ja kohe, sest tulevik on käes. Future is now.

 

 

Rail Baltic – täiskäik edasi või tagasi?

TTK rektor Enno Lend arutleb endiselt kirgikütval teemal “Rail Baltic”. Rektor Enno Lend on olnud logistika professor TTK-s ning on “Horisont 2020” transpordi valdkonna ekspert.

r_b_lehelt

Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho artikkel „On viimane aeg peatada Rail Baltic sellisel kujul!“ Maalehes (03.12.2015) ja selle uus esiletõus sotsiaalmeedias ajendas kirjutama taas Rail Balticu teemadel. Kiho võrdleb Eestit Aleksei Tolstoi muinasjutust pärit Buratinoga, kes kavalate tegelaste mõju alla sattudes otsustas raha maasse matta, et sellest kasvaks rahapuu, ja toob lisaks hulga argumente, miks raudteed sellisel kujul ehitama ei peaks. Taas tuleb sedastada, et tulemused ja järeldused saadakse sellised, milline on lähenemisviis või valitud metoodika.

Iseenesest pole selles lähenemisviisis midagi uut ei Rail Balticu kontekstis ega raudteeühenduste ehitamise ajaloos. Samalaadsed probleemid ja hirmud olid ka üle 150 aasta tagasi, kui otsustati luua raudteeühendus Tallinna ja Peterburi vahel. Siis oli eestvedajaks Eestimaa rüütelkond eesotsas Aleksander von der Pahleniga. Raudteeühenduses kahtlejaid oli parasjagu ja argumendid üsna sarnased tänapäevastega. Siinjuures tahan esile tõsta selle perioodi väitlemise põhifookust: nimelt väitis Pahlen, et kui Tallinn ja Peterburg saavad raudteeühenduse, siis kasvaks Tallinna tähtsus ning kaubavahetus temaga muutuks veelgi intensiivsemaks. Vene tsaaririigis domineeris põhimõte, et raudteed ehitatakse nende keskuste vahele, kus juba toimub tihe kauba- ja reisijatevedu. Ka selleaegse raudtee rajamise osas oli sama argument – kas tasub ikkagi raha raudteesse matta?

Naljamehed nimetasid seda “sitroni” ehk apelsini raudteeks. Selle nimetuse tekkeloogika oli lihtne – apelsinid veeti esmalt laevadega Tallinna sadamasse ja seejärel rongiga Peterburi, kuna Tallinna sadam vabanes varem jääst. Kas ja millisel määral Pahlenil oli õigus, näitab vast tehnoloogia ja töötleva tööstuse ettevõtete tekkimine ja kiire areng Eestimaa kubermangus ning ka hilisemas Eesti Vabariigis.

Muuseas, kui mõni aasta tagasi võeti kasutusele uued Stadleri reisirongid, oli kahtlejaid ja parastajaid omajagu, paraku nüüd paistavad “porgandid” küllalt asjakohased rongid. Ikka ja jälle on vastuseis muutustele võrdeline kavandatud muutuste suurusega ja pöördvõrdeline ajaga.

Kui nüüd tulla tagasi Rail Balticu juurde, siis mõjutab juurdepääsetavus, sh infrastruktuuri seisund tootmis- ja transaktsiooni kulusid ning tootlikkust, samuti toetab toote ning teenuste innovatsiooni. Rail Balticu puhul on peamine küsimus: kas, millal ja millised EL majandustegevuse süsteemi muutused loovad selleks piisavad eeldused? Kas EL majanduse gravitatsioonikeskused konsolideeruvad veelgi või toimub hoopis vastupidine protsess? Kuivõrd tugev transpordimajanduses saab olema rohemajanduse nn  cleantechi mõju? Kas erinevate regulatsioonidega suudetakse kaubavedu suruda maanteelt raudtee-ja merevedudele? Kas digitaalne globaliseerumine vähendab kaubavedu ja ka reisijatevedu?  Kas nutikate süsteemide kiire rakendamine (sh Tööstus 4.0) toob tootmise Aasiast Euroopasse tagasi?

Kunagine ida-lääne suunaline transiitvedu oli viimaste kümnendite edulugu, kuid nüüd on see lõppemas. Ometigi pole õige järeldada, et raudteevedu kaob, pigem toimub kaubagruppide, transpordisõlmpunktide ja kogu logistikasüsteemi teisenemine; ees ootab kogu regiooni tarneahela muutuse vajadus. Kas oleme selleks valmis?

Paraku ei anna ka kunagine AECOMi uuring selles osas piisavat selgust ja küsitavusi on palju. Mainitud uuring pole enam ajakohane ka näiteks Soome kaubaveomahtude prognooside osas, mis siirduks Rail Balticu trassile.

Muidugi on Rail Balticu projekteerimisel olulised loomade ja inimeste liikumisteede muutumine, kinnistute poolitamine või see, et mõned ehitised jäävad koguni raudteekoridorile ette. Osaliselt saab selliseid probleeme lahendada erinevate leevendusmeetmetega. Hoopis komplitseeritum, kuid sisult edasiviivam, on Rail Balticu toimemudeli kavandamine ja sellega on viimane aeg alustada. Millest iganes nüüdisaja “von Pahlenid” Rail Balticu rajamise otsustamisel lähtusid, tuleks sellega targalt edasi minna.

Kokkuvõtteks soovin rõhutada, et mõistlikum oleks vaadelda teemat mitte Buratino metafoorist johtuvalt, vaid pigem Läänemere logistikasüsteemi keskselt, mille olulised osised on meresadamad ja intermodaalsed transpordikeskused; samuti tööstus- ja turunduskeskused, kus luuakse uut väärtust. Muidugi oleks Rail Balticu arenduse lõpetamine lihtne ja muljetavaldav ühekordne tegu, sellega jätkamine aga innovaatiline protsess, kus tuleb lahendada palju kompleksseid probleeme.

Logistikatudeng tahab tuua Koplisse isesõitvad autod: Tallinna uute innovaatiliste lahenduste ideekonkursi 5000 euro suuruse preemia võitis TTK logistikatudeng Kristjan Salumaa ideega muuta Kopli liinide uus arenduspiirkond isesõitvate autode testrajooniks. Tegemist on tulevikuprojektiga, mis võtab arvesse nii eelseisvat tehnoloogilist murrangut kui ka linna arengut lähiaastail ning seob omavahel kogukonna, ruumi ja tehnoloogia. Konkursil auhinnatud ideede alusel koostatakse teekaart, mida arvestatakse linna eelarve koostamisel ning tegevuse planeerimisel lähiaastatel.


Õppekava

Lisainformatsioon:

Tiiu Rivis, vastuvõtuspetsialist
Telefon: 666 4569; e-mail: vastuvott[ät]tktk.ee


  • Jaga: