Prindi

Erasmus programmist

Erasmuse üliõpilaste mobiilsus

Erasmus on Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud Erasmus+ programmi (2014 – 2020) kõrgharidusalane allprogramm.
Erasmuse programmi raames on üliõpilastel võimalik õppida ja/või osaleda praktikal Euroopa Liidu liikmesriikides ja programmiga liitunud riikides (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Island, Liechtenstein, Norra, Türgi, Šveits). Kõrgkooli äsja lõpetanutele pakub programm võimalust 12 kuu jooksul pärast lõpetamist läbida praktika välismaal.

Õpirände kestus
Erasmuse õpingud väliskõrgkoolis võivad kesta 3-12 kuud ning praktika välisettevõttes või kõrgkoolis 2 - 12 kuud.

Tunnustamine
Erasmuse üliõpilase õpinguid ja praktikat välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool täies mahus tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt. Juba enne õppe- või praktikaperioodi algust välismaal peab üliõpilane koostama õpingu- või praktikaplaani ning selle oma kõrgkooliga kooskõlastama. Õpinguplaani alusel koostatakse õppeleping, mis on õpinguplaani kinnitav allkirjastatud kokkulepe üliõpilase, kodukõrgkooli ja vastuvõtva kõrgkooli vahel. Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema õpingud välismaal on kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega ning täielikult tunnustatud kodukõrgkooli õpingute osana. Praktika puhul sõlmitakse praktikaplaani kokkulepe üliõpilase, kodukõrgkooli ja vastuvõtva praktikabaasi vahel.

Keelenõuded
Vahetusüliõpilane peab olema võimeline väliskõrgkooli õppetöös ja praktikal aktiivselt osalema. Seetõttu on Erasmuse mobiilsuses osalejale kohustuslikud on-line keeletestid nii enne kui ka pärast mobiilsusperioodi. Kui üliõpilase keeletase jääb alla soovitatud taset, on kodukõrgkoolil võimalik pakkuda üliõpilasele on-line keelekursust ühes eelmainitud keeles (kestus 2-12 kuud).

Õpingute maksumus
Vastuvõttev kõrgkool ei tohi nõuda Erasmuse üliõpilaselt õppemaksu ega lisatasu registreerimise ja eksamite või labori ning raamatukogu kasutamise eest.
Üliõpilasel tuleb lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada ka täiendava väljaminekuga kindlustusele, elamisloale ning sõidupiletitele. Elukallidus, sõidukulu jt. sarnased kulud võivad riigiti oluliselt erineda, seetõttu tuleb kuluarvestus teha iga kord eraldi.

Stipendium
Vahetuses osalevatel üliõpilastel on õigus taotleda stipendiumi, mis aitab katta vahetusega seonduvaid lisakulutusi. Erasmuse stipendium ei pruugi katta kõiki välismaal õppimisega või praktiseerimisega seonduvaid kulusid. Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise ja praktika perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmus stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak ja riikidevahelistele lepete alustel makstavate stipendiumite kohta.

Stipendiumi eraldamise otsustab üliõpilase kodukõrgkool. Hariduskoostöö keskuse kõrgkoolidele eraldatavate toetuste hulk ja suurus sõltuvad kõrgkoolide senisest aktiivsusest, nende rahvusvahelise koostöö suundade kokkulangevusest programmi prioriteetidega ning Eesti riigi rahalistest võimalustest. Erasmuse üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita.

Vaata lisaks:
archimedes.ee/erasmusplus


  • Jaga: