Prindi

Ettevõtted jagasid LEAN seminaril juhtimiskogemusi20.10.2016

Tallinna Tehnikakõrgkooli korraldatud LEAN juhtimise seminaril kõnelesid ettevõtete ja kõrgkoolide esindajad ressursisäästlikust juhtimisest ning jagati kogemusi ja oma tulevikuplaane.

Arutati LEAN süsteemi juurutamist ja selle kasusid, kõlama jäi, et sõltumata valdkonnast ja kas on tegemist era- või avaliku sektoriga, tuleks oma tegevusmudelit ka läbi LEAN põhimõtete vaadata, et väiksema ressursikuluga suuremat lisaväärtust luua.

TTK rektor Enno Lend märkis, et dubleerimist ja raiskamist esineb ka haridussüsteemis. LEAN süsteem oleks tema sõnul kõrgkoolis nn timmitud korraldus, mis võimaldab pakkuda õpet ja rakendusuuringute teenuseid mõistliku kuluga. Samuti peab aset leidma pidev õppekava sidustamine töömaailmaga.

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Ergo Pikas pidas ettekande teemal “LEAN protsesside juhtimine ehituses (tarkvara näitel)”.Tootejuhi ja start-upi eestvedajana on Pikas loonud tarkvara, mis hõlbustab projektipõhise ehitustootmise eripäradest lähtuvate lahenduste loomist. Ta tõi esile, et ehitusvaldkond ei ole digitaalsele arengule järele jõudnud. „Ehitus on väga raiskav sektor. Ehitusplatsil on palju väärtust mitteloovaid tegevusi, probleemiks on ka suured infokaod. Tegemist on suures osas platsipõhise tootmisega, igas projektis on uued inimesed, seetõttu mudelitele keskendumine praktikas ei toimi“, märkis Pikas.

Plastitootmisega tegeleva Ensto Ensek AS juhatuse liige Peeter Mõrd rääkis, kuidas ettevõte püüdleb masinate väiksema ajakuluga seadistamise suunas, et toota palju väikeseid partiisid ja garanteerida klientidele võimalikult lühikesed tarneajad.

Ericsson Eesti AS tootmisdirektor Kuldar Agu leidis, et “Fokusseeruda tuleb eesmärgile, sest fokusseerides meetodile võib tekkida hoopis piiranguid“, rõhutades, et: „LEAN ei ole miski, mis on hea iseenesest ning kõik hea ei ole LEAN, kuid LEAN on valik ristteel.”

TTK ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisa tutvustas koostööd Eesti Riigi Kinnisvara AS-ga, kõneledes lähemalt reaalse ja virtuaalse keskkonna kombineerimisest. „Liitreaalsus tuleb ehitusel appi, et vähendada materjaliga tutvumiseks ja projekti lugemiseks kujunevat aega. Ehitusinfot on võimalik ja peabki modelleerima, enam pole vaja objektil paberipatakas süles ringi käia“, tõi Kiisa näiteid, kuhu ehitusvaldkond on arenenud.

TTK õppekava tootmine ja tootmiskorraldus juht Ingrid Joost selgitas ettevõtjatele, et uue õppekava eesmärk on spetsialistide ettevalmistamine töötamaks töötleva tööstuse keskastmejuhi või spetsialisti erialadel. Joost rõhutas, et kool teeb õpetamisel koostööd erinevate töötleva tööstuse erialaliitudega, kaasates valdkonna tippspetsialiste ja parimaid praktikuid ning tudengid saavad juba õppimise ajal valida valdkonna, millele tulevikus spetsialiseeruvad.

20161019_kl_9269 20161019_kl_9324 20161019_kl_9401 20161019_kl_9671

 

 


  • Jaga: