Prindi

Selgusid parimad TTK lõputööd07.06.2017

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) selgitas 2017 aasta parima lõputöö, teaduskondade esitatud 5 parimast kandidaadist tunnistas kõrgkooli žürii häälteenamusega võitjaks keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise eriala üliõpilase Mirle Lembineni uurimuse raua ja mangaani ning radionukliidide sisalduse vähendamisest Viimsi joogivees.

Võidutöö juhendaja TTK keskkonnatehnika lektori Erki Lemberi sõnul saab töö “Joogivee tootmiseks kasutatavate filtermaterjalide võrdlus Viimsi veevärgi näitel” tulemusi kasutada Viimsi veevärgi filtrites, et ka tulevikus oleks Viimsi elanikel puhas joogivesi, mis lisab tööle konkreetse praktilise väljundi.

Võidutööst ühe hääle vähem sai tehnomaterjalide- ja turunduse eriala tudengite Kaur Vahtriku ja Tanel Uibokandi „Töödeldud taimse biomassi tehnoloogilised omadused ning rakendusvõimalused“, milles nad uurivad põhust toodetud biolagunevate toodete valmistamist. Kaur Vahtriku sõnul on nende idee tuum leida lisandväärtus põhule ja praeguseks on nad juba alustanud põhust biolagunevate nõude tootmist.

Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse tudengi Mary-Heleen Salep töö „Hobusetekkide kasutusuuring“ kogus lähteandmeid hobusekasvatajate hulgas hobuseteki arenduseks, selgitades, et hobusetekkidel esineb mitmeid probleeme ja puudusi, mida on võimalik tootearenduse käigus parendada või hoopis likvideerida. Tudengi uurimusest selgus, et hobumajandusega tegelevad spetsialistid peavad väga oluliseks sensoritega varustatud  tarkade tekkide arendustööd.

Transporditeaduskonna autotehnika tudeng Riivo Kiljak pakub oma töös „Kliimastendi kasutajaliidese väljatöötamine ja rakendamine“ välja õppevahendi autotehnika erialal õpetamiseks tudengitele. Tegemist on lahendusega kliimaseadme õppestendi rakendamiseks ja selle ehituslikud komponendid pärinevad reaalselt sõidukilt.

Ehitusteaduskonna tudengi Kadi Aasa lõputöö „Ultrahelimeetodi kasutamine betoonis esineva prao sügavuse määramiseks“ paistis juhendaja professor Martti Kiisa sõnul silma uudse lähenemisega, sest Eestis kasutatakse senimaani konstruktsioonide avamise meetodit, mis on kallis ja ebapraktiline.


  • Jaga: