6 nippi, kuidas liikluses ellu jääda! 15.1.2016

Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna liiklusohutuse lektor Sven Kreek räägib kuuest lihtsast moodusest, kuidas hullumeelses linnaliikluses seigeldes õhtul ikka tervena koju jõuda.

shutterstock_309403253

  1. Loobu ärapanemise mentaliteedist.

Linnapildis, eriti autojuhtide seas, on täheldada selget tendentsi “Mine eest, MINA tulen!”. “MINA vahetan praegu rida, mind ei huvita!”. “Mis punane tuli, MINA sõidan!” Tihtipeale tundub veel ka nii, et mida uhkem auto, seda rohkem õigusi näikse endale võetavat. Ja vastupidi – oma väikese ja tagasihoidlikuma autoga võid oma seadusepügalas kirja pandud eesõigust ootama jäädagi. Me ei saa omaks võtta mentaliteeti, et ostame kõik endale Hummerid, et ellu jääda. Kui Sina oled sõbralik oma kaassõitja vastu, siis ta märkab seda ja on sõbralik juba täna ka kellegi teise vastu!

  1. Tunneta ohtusid!

Mitte keegi ei taha enda perekonda ju õnnetust. Tihtipeale meile tundub, et need õnnetused on meist kaugel – kuskil teisel planeedil. Me kõik peame mõistma, et õhtul tervelt koju jõudmine ei ole sama loomulik, kui see, et päike tõuseb idast ja loojub läände. Liikluses hukkus mullu 67 inimest, mis on loomulikult vähem, kui aastal 1991, mil liikluses hukkus 491 inimest. Nad kõik arvasid, et jõuavad turvaliselt koju, ent kuskil keegi tegi mingi vea ja läks teisiti. Me ei ole purunematud.

  1. Suhtle liikluses.

Kui Sa oled jalakäija, siis enne, kui Sa astud vöötrajale, vaata korraks juhi poole, kas ta ikka näeb sind. Kui on tekkinud kontakt, siis selles olukorras märgatakse üksteist ja nii ei jää keegi kunagi auto alla. Suhtumisest, et vöötrada on minu oma ja siin mind niikuinii keegi alla ajada ei tohi, on vähe kasu, kui lamatakse heal juhul kipsis jalaga voodis. Niisamuti peavad autojuhid otsima kontakti kõigi nendega, kellega nad liikluses kokku puutuvad – jalakäijad, jalgratturid ja teised sõidukijuhid.

  1. Ära kasuta, palun, nutiseadmeid autoroolis ja liigeldes!

See, et näpitakse nutitelefoni roolis, on muutumas juba nii tavaliseks, et selle ohtlikkusele pööratakse järjest vähem tähelepanu. Nägin hiljuti üht naisterahvast kasutamas usinasti tahvelarvutit (ja seda mõlema käega!), samal ajal, kui ta hommikuse tipptunni ajal roolis oli. Inimeste ohutunne on totaalselt kadunud. Sama kehtib jalakäijate kohta, kes liiklevad silmad nutitelefonis ja klapid peas. Inglismaal hakati ühes linnas paigaldama laternapostidele polstreid, sest inimesed jooksid vastu poste seetõttu, et kõndides pilk nutitelefonis oli. Meie reageerimisaeg on ligikaudu üks sekund, see on liikluses uskumatult pikk aeg, mille jooksul võib juhtuda päris palju! Pilguga nutiseadmes on su enda ja teiste elu päriselt ka ohus!

  1. Võta endale eluterve hoiak.

Hoiakute kujunemine liikluses algab juba lapseeast peale. Kui laps visatakse hommikul, nutitelefon peos, autosse ja samamoodi kooli juures maha, siis on selge, et laps ei õpigi liiklust jälgima. Teine asi on lihtne eeskujuks olemine. Kui ema läheb, laps käekõrval, punase tulega üle tee või isa sõidab Tallinn-Pärnu otsa maha kolmveerand tunniga, siis see kujundab selgesti hoiakuid juba varasest lapseeast peale. Lapsevanemad peavad mõistma, et me ei õpeta enam last autokoolis – selleks ajaks on juba liiga hilja nende hoiakuid muuta. Hari oma last – räägi talle liikluses varitsevatest ohtudest, liikluspsühholoogiast, riskidest, kohustustest ja vastutustest.

  1. Säilita väärikus liikluses.

Ohutu liikleja on ka väärikas liikleja! Anname teed, mõistame vanainimesi, jälgime tähelepanelikumalt lapsi. Ela ise ja lase teistel elada. Kuhu meil ikka on nii kiire, et pole aega mõelda ja sõidame üle laipade? Vastastikune lugupidamine tagab elu ja tervise, mis meile on antud kasutada ainult ühes eksemplaris.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*