8 asja, millele kindlasti mõelda uue kodu soetamisel! 15.1.2016

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusmaksumuse arvestamise ja ehitusökonoomika lektor Pille Hamburg annab nõu, mida peaks silmas pidama uue kinnisvara soetamisel.

kena-pilt-2015-2

  1. Vaata üle hoone konstruktsioonid ja piirded.

Välisseinad, aknad, uksed, laed, põrand, katus, siseseinad ja vahelaed tuleb kindlasti üle vaadata. Veenduda, et konstruktsioonid on kahjustamata (nt hallitus- ja seenkahjustused). Näiteks tuleb vaadata, et puidust vahelagedel ei oleks silmaga nähtavaid läbipaindeid või kivi- ja betoonseintes ei esineks suuri pragusid. Selleks on soovitatav kaasata spetsialist.

  1. Vaata üle tehnosüsteemid.

Kütte-, ventilatsiooni-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemid tuleks spetsialisti kaasamisel samuti hindavalt üle vaadata.

Peamiseks puuduseks on ruumide alaventileeritus ning ebaühtlane õhutemperatuur. Kütte ja ventilatsiooni toimivuse hinnangu andmiseks on kõige õigem aeg kütteperioodil.

Võib juhtuda, et inimesed on torustikud kuidagi kinni ehitanud või katnud, mistõttu on raskem märgata, kas torustik on lekkeohtlik või mitte. Võimalusel tuleks hinnata ka torustiku üldist olukorda – seda saab teha näiteks kortermaja keldris. Kindlasti tuleks hinnata elektripaigaldiste olukorda, kas ruumis sees on uued või vanemad juhtmed ning kuidas need on ühendatud jaotuskilpi. Elektriohutuse tagamiseks tuleks kontrollida, kas kilpi on toodud ka kaitsemaandus.

  1. Püüa hinnata energiatõhusust ja sisekliimat.

Selles olukorras soovitaks jälle kaasata spetsialisti. Näiteks saab spetsialist hinnata termokaameraga välispiiretes kohti, kus on soojuslekked. Energiatõhususe seisukohalt energiatõhususe klass, näiteks A, iseloomustab hoone energiatarbimist standardses kasutusolukorras, see aga ei väljenda reaalset tarbimist – seda saab kontrollida reaalsete kommunaalarvete alusel. Kui on soov saada hakkama väikeste kommunaalarvetega, siis tasuks energiatõhususele kindlasti tähelepanu pöörata.

  1. Vaata üle eelnevad kommunaalarved.

Kommunaalarved, sealhulgas nii hooldus- kui ka halduskulud, tuleks kuude kaupa ja kulude lõikes üle vaadata.

Eelmiste perioodide kommunaalarvete uurimine on vajalik selleks, et näha, kui suured on kulutused ning hea oleks seda teha vähemalt aasta lõikes, et näha suve- ja talveperioodi erinevust. Jällegi aitab see ette näha, kui suur tuleb igakuine lisakulu hooldus- ja halduskuludele kommunaalmaksetest.

  1. Veendu, millised on plaanilised tuleviku investeeringud.

Kui osta kodu vanemasse majja, tuleb kindlasti juba ette arvestada lisainvesteeringutega. Seda tasub eelnevalt hinnata. Selgitada, kas tuleb ümber korraldada tehnosüsteeme, kindlustada konstruktsioone või peab arvestama energiatõhususe suurendamisega. Ehk on korteriühistul juba plaanis seda teha ning see suurendab automaatselt korteriomaniku igakuist laenumakset või kommunaalarveid.

  1. Vaata üle akende orientatsioon ilmakaarte suhtes.

Uude kohta kolides oleks kindlasti vajalik teada, millises ruumis on hommikupäike, millises on õhtupäike ja kui valged on ruumid korteris üldse. Elupinda ei tasu vaatama minna õhtul, kus täpselt ei saa aimu tulevase kodu valgusolukorrast – võib tekkida vale ettekujutus, kui valge seal tegelikult on.

  1. Tasub läbi mõelda logistika.

Veendu, kus asub kinnisvara ühistranspordi võimaluste suhtes, kuidas on korraldatud parkimine, kus asuvad lasteaiad, koolid, huvitegevuse asutused, poed ning kuidas toimub liikumine marsruudil tööle-koju või vabal ajal.

  1. Naabrite tausta uuring.

Võimaluse korral üle kontrollida, kellega tulevikus ühist ruumi jagama hakatakse. Hea oleks teada, kui palju üürikortereid on majas, mistõttu elanikud vahetuvad tõenäolisemalt tihedamini. See on muidugi keerulisem ülesanne olukorras, kui tegemist on uusehitisega, kus pooled või isegi enamus kortereid on veel välja müümata.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*