8 viisi, kuidas hinnata arhitektuuri 16.2.2016

Elo Kiivet, arhitektuuri instituudi lektor, annab lühikese ülevaate, millele peaks tähelepanu pöörama, kui kõne all on arhitektuuri hindamine…

Fahle_6762Jpg

Mis on arhitektuur, on üsna keeruline, ühtviisi ohtlikult lihtsustav või hoopis liigselt laialivalguv küsimus. Aga kui sünonüümiks võtta lühidalt ehituskunst, keskkonna (sh hoonete) kujundamine, siis mis on hea arhitektuur? See on juba palju laiema filosoofia ning tihtipeale isikliku maitse või (lühiajalise) ühiskondliku moesuuna küsimus. Kui võtta hea tähistajaks väärtus, saab vaadata, mille järgi arhitektuuri hinnata. Järgnevalt mõned võimalikud hindamisviisid, mida loomulikult igaüks vastavalt oma väärtushinnangutele täiendada saab.

Esteetiliselt

Kas ehitis on kenade proportsioonidega? Kas üldmulje on terviklik? Kes ütleb, mis on ilus ja miks? Või on ilu tõesti vaataja silmades ning universaalset valemit pole? Kohati tundub, et mõnedel kriitikud on taskus nunnumeeter, millega lajatades ehitiste kohta tõde selgub, ning osad kinnisvaraarendajad on alkeemikutena leidnud tarkade kivi, mis betooni kullaks muudab. Kas ruum ongi päriselt ilus või see ainult tundub nii?

Rahaliselt

Kui palju maksis maja püstitamine? Kui palju maksab ruutmeeter hoonest? Mitu ruutmeetrit kasulikku pinda saab krundile rajada? Kui palju (arhitektuuri)turiste käivad hoonet vaatamas?

Sisuliselt

Kas funktsionaalsed tingimused on tagatud? Kas ruumikasutus on loogiline? Kas hoone on teinud linnaruumi paremaks? Kas ruumiline keskkond on tervikuna kvaliteetne? Kas linnaruumis on piisavalt/üldse kvaliteetset avalikku ruumi?

Vormiliselt

Kas arhitektuur on moodne? Kas arhitekt on kuulus? Kas avalikkus, arvamusliidrid kiidavad hoonet?

Matemaatiliselt

Kas maja on rekordiliselt kõrge? Kui pikk on konsool? Mitu sammast on fassaadil?

Emotsionaalselt

Subjektiivne tunnetus – kas ruumis olemine on hea või ebameeldiv, kas ruum on kutsuv või tõrjuv? Kas keskkond on mugav või tüütu, arvestav või diskrimineeriv? Kas ruum suunab inimesi käituma mingil kindlal, kitsalt ettenähtud viisil? Kas ruum avaldab positiivset mõju selle kasutajale või pigem toob kasu omanikule?

Ökoloogiliselt

Kas ehitis, sh ehitusprotsess ja -materjalid on jätkusuutlikud? Kas hoone kasutus on energiasäästlik? Kas hooldus on ressurssimahukas? Kas hoone ja selles elamine/töötamine on tervislik? Kui palju “loodust” on ehitises/keskkonnas võrreldes kivi/asfaldiga?

Utoopiliselt

Kui tulevikku vaatav on loodud ruum? Kas kujundatud keskkond viib ideaali(de)le lähemale – isiklikus, linnalises, ühiskondlikus plaanis? Kas loodud ruum hakkab vastu domineerivatele, kuid ammu ajale jalgu jäänud põhimõtetele? Kas ehitis on pigem minevikku vaatav ja -igatsev?

Seega ei ole olemas ühte õiget valemit, mille järgi arhitektuuri (hetke)väärtust hinnata. Lihtsalt võiks tähele panna, mida, millal, miks ja kuidas väärtustatakse – nii saab maailmapilt kindlasti ausam ja mitmekesisem. Küll aga tasub meeles pidada, et keskkond meie ümber kujundab meid endid, meie elu, selle kvaliteete ning tunnetust. Järelikult on raske kujutada ette elu ilma füüsilise keskkonna kujundamiseta, ruumi loomiseta ehk arhitektuurita. Hinnakem siis seda igapäevaelu asendamatut taustsüsteemi vääriliselt.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*