Ettevaatust, sinivalgus! 28.1.2016

“Digitaalsete vidinate ajastul tuleb mõelda ka sellele, kuidas ennast kaitsta, et digirevolutsioon ei rikuks meie tervist”, lausub Tallinna Tehnikakõrgkooli valgustustehnika lektor Tiiu Tamm rääkides sinivalguskahjustustest ning valgustuse mõjust meie ööpäevarütmile.

Foto Shutterstock 8469

“Kõige suuremat muret tunnen ma tegelikult väikeste laste pärast. Mõned lapsevanemad on tänapäeval koguni uhked, kui kaheaastane nutiseadmes midagi teha oskab – arvatakse, et nii saab temast IT-guru. Paraku võib seda last ees oodata eluaegne nägemispuue. Kuna lapse silmalääts on veel arenemata, on juhtivad Ameerika silmaarstid arvamusel, et alla kaheaastastele lastele ei tohi digiseadmeid üldse anda. Samas arvatakse, et vanusepiirangut tuleks tõsta kuni viieaastaste laste vanuseni. Meil on seda teemat aga väga vähe teadvustatud.”

Valgustuse mõju inimese tervisele hakati põhjalikumalt uurima sel sajandil, kuna see teema on muutunud aktuaalseks kogu maailmas.

Kuidas siis valgus meid mõjutab? “Mida valgem on päevasel ajal valgus, seda rohkem suureneb inimese aktiivne mõttetegevus – seda kiiremini võtab ta vastu otsuseid, ka reaktsioon on kiirem jne. Õhtune kollasem ja hämaram valgus valmistab ette uneperioodi”, lausub Tiiu. “Nutiseadmed, mida me kasutame tihtipeale just õhtuti, põhinevad leedvalgusel, millel on tugev sinise spektri osa. Nähtava valguse lainepikkus pikemas sinispektrialas, eriti 480-490 nm, annavad ganglionrakkudele teada, et käes on päev, mille tulemusena surutakse vereringes unehormoon maha. Kui me oleme õhtul kell kümme-üksteist ikka veel sinist spektrit kiirgava valguse käes, saab inimese hormonaalne tase rikutud – unehormooni asemel toodab aju hoopis stressihormooni – kortisooli”, selgitab Tiiu täpsemalt. “Püsivalt suur kortisoolisisaldus võib aga muu hulgas kahjustada ajurakke. See omakorda on seotud mälu ja tähelepanuga. Kortisoolil on omadus suruda maha teiste hormoonide taset, nagu unehormoon ja õnnehormoon. Ebapiisav või valel ajal magatud uni lööb segi kogu ööpäevarütmi ja organismi hormonaalse taseme ning põhjustab depressiooni”, märgib Tiiu.

Tiiu paneb inimestele südamele, et nad jälgiksid, kui palju nad digiseadmeid päevas kasutavad ning kui palju neil tegelikult on vaja neid kasutada enne magamaminekut. “Kui silmad hakkavad nutiseadmete kasutamisest kipitama või tekib peavalu vms, on probleem juba käes. Siiski, kui on tõesti vaja õppida või tööd teha just õhtuti, siis soovitaks arvutis kasutada sellist programmi nagu f.lux ja tahvelarvutis või nutitelefonis mõnda muud sinivalgust piiravat äppi. f.lux programm muudab ekraani valgust vastavalt kohalikule ööpäeva valgusele, nutitelefonis kasutatav sinivalgust piirav äpp aga vähendab silma võrkkestale langevat kahjulikku sinispektriosa ”, soovitab Tiiu ja toonitab, et tegelikult saab igaüks kaitsta ennast ainult ise.

“Teisenenud on ka meie üldine, igapäevane valgustus: üldotstarbelisel leedvalgusel on sinine spektriosa alati tugevamalt esindatud kui traditsiooniliste lampide puhul, isegi kollasemat näivat valgust andvatel leedlampidel”, toob Tiiu Tamm välja veel ühe sel sajandil toimunud muutuse. “ See tähendab, et kui me kasutame oma igapäevases koduses valgustuses vaid leedvalgust, siis sõltuvalt valgusvärvist juba ainuüksi tubane valgus võib valgustundlikke inimesi ärkvel hoida ega lase tegelikult magamiseks valmistuda”.

“Valgustustehnika valdkonnas on hetkel sinivalguse kahjulik ala defineeritud 415-455 nanomeetriga, kuid täpsemad uuringud näitavad, et see kahjulik kiirgusala, mis põhjustab varajasi vanurite silmahaigusi, nagu AMD ja katarakt, võib olla väiksem”, täpsustab Tiiu.

“Leedlampide paigaldamisel valgustitesse tuleks jälgida, et need ei jääks valgustist välja ega paistaks otse silma. Kui tekib leedvalguse käes olles ärapöördumisreaktsioon, tuleks valguslahendus üle vaadata”, annab Tiiu soovituse, millele peaks kindlasti tähelepanu pöörama. “Kuna paljud leedlambid värelevad, siis migreenihaigetel tuleks oma valikuid tehes paluda lampide talitlemist demonstreerida ja vaadata lampi läbi telefoni kaamera, mis toob väreluse selgelt välja”, annab Tiiu praktilise nõuande.

Artiklile andsid kommentaari ka Ida-Tallinna Keskhaigla silmapolikliiniku juhataja dr Katrin Hannus ja arst –resident Inger Heleen Noor:

“Leedlampide mõju inimese silmale tänasel päeval veel uuritakse. On kirjeldatud, et pikaajaline kumulatiivne leed sinine valgus võib põhjustada reetina pigmentepiteeli (reetina pigmentepiteelil  võtmeroll võrkkesta  kihtide ainevahetuses) fotokeemilist kahjustust ning soodustada eaga seotud maakuli degeneratsiooni tekkimist.

Seega terve võrkkesta huvides kehtivad ikka tuntud  tavad: ära suitseta, toitu tervislikult (rohelised, punased ja kollased aedviljad) ja liigu palju. Siis saab  silma võrkkest kätte kõik vajaliku. Tugeva päikese korral kanna kvaliteetset päikeseprilli.

Nutiseadmete kasutamine tänapäeva ühiskonnas on möödapääsmatu. Küsimus on kasutamise aja kogumahus, mis oleks mõistlik. Koolieelsed lapsed võiksid pigem koos vanematega raamatuid lugeda. Koolilastel võiks  nutiseadmetes viibimine olla 30-40 minutit korraga, millele võiks järgneda  sama pikk aeg õues olemist – õuemängud. Uuringupõhiselt on tõestatud, et lastel, kes on kasvueas viibinud õues, loomuliku valguse käes, esines vähem müopiiat (ehk miinusprillikandjad) kui neil, kes viibisid toas. Kokkuvõtteks: kõik lapsed õue ja silmad on tervemad!”


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*