Karusnahk krõbedaks külmaks? 21.1.2016

See postitus räägib karusnahast kui meie laiuskraadil traditsioonilisest külmailma riietusest ning annab nõu, kuidas omale sobivat kasukat valida. Tänapäeval on kättesaadavad ka sama hästi soojapidavad kunstlikud materjalid ning meil on alati valik jätta karusnahk ostmata.

shutterstock_354951323

Karusnahk on aga jälle muutunud moekaks ja praktiliseks väljundiks, millega end külmakraadide puhul katta ja ehtida. Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna vilistlane Margit Tasumäe soovitab, kuidas ja millist kasukat endale pakaseks ikkagi valida. Samuti küsisime lisakommentaare Eesti Karusnahaliidu esimehelt Tarmo Kattagolt.

Tarmo kinnitab, et karusnahk on jälle aktuaalseks muutunud. “Tänapäeva tippdisaineritest 70 protsenti kasutab oma kollektsioonides karusnahka. Tegemist ei ole ainult kasukatega, vaid karusnahk on teemaks paljude aksessuaaride ja detailide puhul, näiteks kotid ja jalatsid”, toob Kattago näite.

Rääkides aga konkreetselt kasukatest, siis kuidas endale see õige valida? “Esimene asi, mida peaks meeles pidama kasukat valides või õmmelda lastes on see, et kasukas peaks ikka paras olema”, naeratab Margit. Ta selgitab, et tihtipeale inimesed millegipärast soovivad, et kasukas oleks hästi kehasse ehk liigselt ümber. “Kasukas ei ole efektiivne, kui inimene ennast seal liigutada ei saa”, sõnab Margit. Ta nendib, et kasukat valides peakski eelkõige mõtlema, millistes oludes ja kui tihti seda kandma hakatakse. “Kui inimene sõidab palju autoga, siis peaks arvestama, et lühem kasukas on ilmselt sellises olukorras mugavam”.

Kasukad on kallis lõbu, kuid Margiti hinnangul on vesti hind kuskil alla tuhande euro. “Kasuka hind sõltubki järgmistest asjadest: mis karusnahaga on tegemist, kui palju materjali kulub ning kui keerulise disainiga on tegemist. Vastavalt sellele kujunebki hind. Kui kasutatakse kallimat materjali, soovitakse pikemat kasukat ning eriilmelist disaini, siis kulub ka rohkem töötunde ning lõpptulemuseks on kõrgem hind”, võtab Margit lühidalt kasuka valmimise kulud kokku. “Näiteks minke (isasloomad) läheb keskmisele kasukale umbes 25 – 28, samuti on ka isasloomade nahad veel omakorda erineva suurusega”, selgitab Tarmo. Tarmo Kattago täpsustab, et vesti puhul jääb tööraha kuskil 300 euro kanti. “Sõltub loomulikult töö keerukusest – kui on vaja palju nahku omavahel kokku õmmelda ja detailset disaini, siis läheb see muidugi kallimaks”.

Kuidas aga leida endale just nimelt see õige karusnahk, millest kasukat üldse õmmelda? “Igapäevaseks kandmiseks just kandmistugevuse seisukohalt, eriti vihma, lörtsi ja lumega, on kõige vastupidavam kopranahk”, väidab Margit. Miinuspoolena toob Margit aga välja, et kopranahk on väga karmi karvastikuga ja ei näe nii hea välja. “Kõige populaarsem on aga rebasenahk, ning siin on võimalus, et saab neid nahkasid siis omavahel kombineerida. Näiteks seljaosa ja kapuuts teha kopranahast ning rinnaesine ja servad teha rebasenahast”, teeb Margit nutika ettepaneku. “Praktilisuse seisukohalt tulebki arvestada, et kopranahale taevast tulev vesi ei tee midagi, aga rebasenahk, märjaks saades, näeb kohe ilmetu välja”, lisab Margit. “Ka hülgenahk on üldiselt väga funktsionaalne. Mütside puhul on väga populaarne kasutada aga jänesenahka, mille puhul tuleb aga meeles pidada, et see nahk kulub väga kiiresti”, toonitab Margit. “Kui soovitakse pidulikumat kasukat, siis soovitaks hõberebase- või punarebasenahka, kuigi neil on veeloomadega võrreldes lühem eluiga. Hõberebase karusnahk on tugevam ja ka kallim. Punarebase karusnahk ei ole nii tihe ning karv on pisut pehmem. Kõige kallimad ja pidulikumad on aga soobli- ja naaritsanahast kasukad, ka minginahk on väga eksklusiivne”, sõnab Margit. “Samas ei ole näiteks sooblinahast kasukad nii hea kandmistugevusega ning sobivad ikkagi rohkem esindusrõivasteks, mitte ei ole mõeldud igapäevaseks kandmiseks.”

Uurisime seepeale Tarmolt, et kuidas karusnaha hind üldse kujuneb? “Umbes viis korda aastas on oksjonid – Kopenhaagenis, Helsingis, Seattles, Moskvas, Torontos, Hong-Kongis jne. Süsteem toimib selliselt, et kuivatatud nahad toimetatakse füüsiliselt kohale ning ostjad vaatavad neid, misjärel teevad oma pakkumised oksjonivormis. Praegu võib öelda, et hinnad on, võrreldes paariaastase taguse ajaga, suhteliselt all. Põhjuseks Vene ja Hiina turu nõudluse vähenemine ostujõu langemise tõttu”, selgitab Tarmo Kattago tehnilisi detaile.

Kasukate puhul on aga väga oluline ka kasuka hooldus, tuletab Margit meelde. “Kui endale kasukas juba soetada, siis peaks muretsema ka kammi, et karv kauem vastu peaks ja parem välja näeks. Kasukat tuleb kammida pärikarva, muidu kasukas vanub väga kiiresti”, juhib Margit tähelepanu. “Samuti ei ole mõistlik panna kasukas suveks kilekotti seisma – kilekott teeb kiiresti oma negatiivse töö. Parem on panna kasukas hoiule tekstiilist kotti ja kindlasti rippuvasse olekusse. Tõmmata kasvõi padjapüür või lina ümber, aga mitte kilekotti seisma jätta, kus kasukas õhku ei saa ning mille tagajärjel läheb nahk kiiresti rabedaks”, rõhutab Margit veelkord. “Nahk tahab jahedat ja kuiva õhku kõige paremaks hoiustamiseks”. Tarmo Kattago lisab, et suurim viga, mida kasukaga tehakse on see, et pannakse see radiaatori peale kuivama. “Seda viga kindlasti teha ei tohiks, nagu ei ole ka soovitatav kasutada kuivatamiseks fööni või soojapuhurit. Hea oleks lihtsalt paigutada kasukas hästiventileeritud ruumi”, selgitab Kattago. “Väldi ka kemikaalide (putukatõrje- ja juuksehooldusvahendid, parfüümid jmt) pihustamist otse karusnahale. Need võivad sisaldada alkoholi, mis mõjub karusnahale kuivatavalt, karvad võivad jäigaks muutuda.”

Mis on aga praegu karusnaha puhul üldse moes? Tarmo Kattago toob välja trendina, et karusnahka kombineeritakse just kudumite ja tekstiiliga. “Väga moekas on ka värvitud karusnahk. Tahetakse pisut erksamat ja väljapaistvamat tulemust ning nii võib nahka toonida roheliseks, siniseks või kollaseks”, nimetab Tarmo viimase aja suundi. “Praegu on läinud aga väga populaarseks ka see, et tullakse oma vana kasukaga ja lastakse see ümber teha”, toob Margit välja võimaluse, kuidas endale pakaseks ikkagi soe kehakate ümber saada. “Just nimelt”, täpsustab Tarmo, lisades, et sõltuvalt kasuka olukorrast, jääb kasuka taastamine hinnanguliselt 300 kuni 500 euro kanti. “Kasukate eluiga on pikk ja kui vana asi ära tüütab või läheb moest välja, siis saab selle eseme jälle kaasaegseks teha. Alati saab mõned tükid välja vahetada, näiteks krae või taskuääred, mis lihtsalt kiiremini kuluvad.” Tarmo lisab, et kasukas on kasulik investeering, mida saab kanda aastaid ning on tegelikult säästlik kasutamine. “Kui karusnahka enam seljas kanda ei saa, saab sellest alati näiteks padjakatted õmmelda lasta, kasutades nii ühte eset lõpuni välja”.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*