Trahvimäärade tõstmine – kas õige lahendus? 15.4.2016

Käesoleval nädalal küttis ühiskonnas kõvasti kirgi teema trahvimäärade tõstmisest. Oma kommentaari teemapüstitusele küsisime ka TTK liiklusohutuse lektorilt Sven Kreegilt.

kiiruskaamera

„Inimene, kes sõidab kaine peaga, ei ületa kiirust ja kes teab, miks turvarihmad peab kinnitama ning kes pargib õigesti ja ei ületa ristmiku punase tulega – sellisel liiklejal ei ole tegelikult sooja ega külma, kas trahvimäärad tõusevad või mitte, sest tal ei ole vajadust seda karta“, võtab Sven kohe teema lühidalt kokku.

„Peab küsima hoopis teravamalt: kes on need, kellele see trahvimäärade tõus täna muret teeb?“, esitab Sven küsimuse. „Viisakatel liiklejatel tegelikult seda muret ei peaks üldse olema“, vastab Sven ise kiiresti.

„Olgem ausad, liiklusrikkumine on ikkagi tahtlik ja teadlik tegevus“, jätkab Sven. „Kogemata ei kihutata ega punase tule alt läbi ei sõideta või kõnnita“.

„Miks me ühiskonnas tunneme nii suurt muret nende inimeste pärast, kes korda rikuvad ja teevad seda korduvalt“, esitab Sven veelgi valusama küsimuse. „Me peaksime panustama ja muret tundma hoopis nende inimeste pärast, kes käituvad liikluses hästi“, sõnab Sven. „Meil on puudu ühiskonnas praegu korralike juhtide tunnustamisest. Siin oleks aeg midagi nutikat välja mõelda, et motiveerida inimesi liikluses hästi ja lugupidavalt käituma“, ütleb Sven lõpetuseks.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

2 Kommentaari

  1. Peeter Sokolov

    Blogis kirjutatu on vana lugu ja me kõik teame seda, keegi vastu ei vaidle. Miks aga tõstetakse trahve nii palju, see on täna aktuaalne küsimus! Siin on tegemist riigi kassa täitmise vajadusega aga mitte sooviga asja parandada. (Riigikogu liikmete A Hammas ja I Grääsini arvamus). Mõned aastad tagasi võeti kinni kolmandik või neljandik Tallinna liiklus politseinikest, kes osutusid kurjategijateks ja võtsid altkäe makse. Ka maksumaksjat tuleks ametnike omavoli eest kaitsta!
    Tänane liiklus trahvi süsteem ei saagi normaalselt toimida, ja valmistab ette pinnast edasisteks trahvide tõstmiseks, kasutades demagoogilisi õigustusi. Kui 300 € teenivat pensionääri ja 100.000.000€ teenivat ettevõtjat karistatakse ühesuguse trahvi määraga siis on midagi valesti. Kui kujundlikult väljendada. Siis sunnitakse sööma hiirt ja elevanti ühte ja sama sööta ja samat kogust. Vaene hiirekene.
    Kokkuvõtteks: riigikogu otsus lähtus raudsest loogikast ja veenvatest argumentidest, et ei tõstnud trahvimäära.

    Vasta
  2. sass

    Selle rumalavõitu retoorika asemel võiks veidi mõelda ja uurida, miks juhtuvad liiklusõnnetused.

    Vasta