Kuidas õigesti prügi sorteerida? 8.2.2016

Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoökoloogia õppetooli lektor Monica Vilms kõneleb, kuidas õigesti prügi sorteerida.

Foto Shutterstock 6120-v

Jäätmete sorteerimine on oluline, sest nii saab neid materjale uuesti kasutusele võtta.

Monica märgib, et tegelikult juba alates 2008ndast aastast on jäätmeseaduses kirjas, et sortimata olmejäätmeid ei tohi ladestada ja et neid peab kindlasti enne sorteerima. “Kõige parem, kui seda teevad inimesed ise, mis kindlustab selle, et materjali saab võimalikult puhtana kätte. See omakorda võimaldab materjali taaskasutada või ringlusesse suunata”.

Monica lisab, et sellest aastast alates on muutunud jäätmete sorteerimise kord. “Nimelt, hakkas kehtima määrus, mis täpsustab, kuidas peab oma jäätmeid sorteerima ja mitmesse erinevasse liiki neid sorteerida tuleb. Määruses on kirjas 13 rida erinevate jäätmeliikidega. See ei tähenda, et peaks koheselt ka 13 konteinerit eramu ees olema. Näiteks biolagunevad jäätmed on omakorda jagatud gruppidesse: aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed”.

Mis on kõige sagedasemad vead, mida inimesed sorteerimisel teevad?

“Tuleb materjalile otsa vaadata, et mõista, millise prügi hulka see kuulub”, nendib Monica.

“Näiteks võib tuua pehme paberi – ninanuuskamise paber, paberist munakarbid jne. See kuulub ikkagi olmeprügi või biojäätmete hulka ning ei kuulu kindlasti mitte paberi hulka. Põhjuseks on see, et paberit saab ümber töödelda kuni 8 korda. Paber on teatavasti valmistatud puidust ning paberi sees on puidukiud, mille kiude iga ümbertöötlemise puhul murtakse – pehme paber on paberi viimane elutsükkel.

Tapeedi puhul tuleb teadvustada, et enamus tänapäeva tapeete ei koosne enam paberist. Tapeet on tänapäeval pigem tekstiil ja polümeer, mis kuulub olmeprügi või ehitusjäätmete hulka, mille peaks viima jäätmejaama.

Ühekordsed kohvitopsid võivad olla valmistatud näiteks biolagunevast materjalist (topsil vastav märge), sel juhul kuuluvad topsi kaaned (plastikust) pakendijäätmete hulka, kuid tops ise biolagunevate jäätmete hulka. See eeldab muidugi, et inimene vaatab pakendit ja veendub, millega tegemist on.

Ka tetrapakid ei ole lihtsalt papp-pakid, vaid seal sees on fooliumi- või kilekiht. Tegemist on komposiitmaterjalidega. Seega kuuluvad puhtad tetrapakid pakendijäätmete hulka”.

Mida inimene peab siis eraldi koguma?

“Paberit ja pappi, pakendeid, metalli, klaasi, bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid. Ka puitu tuleb eraldi koguda, sest põletada võib ainult puhast puitu. Kemikaalidega töödeldud puidu korral on tegemist puidujäätmetega, mida ei tohi põletada!”, vastab Monica.

Ka tekstiil tuleks koguda olmejäätmetest eraldi ja võimaluse korral viia taaskasutuskeskustesse.

“Remondist tulenevad ehitusjäätmed tuleks kindlasti viia jäätmejaama. Nagu ka rehvid, vanad külmkapid jne.

Jäätmejaamade lahtioleku aegu on samuti määruses täpsustatud – need peavad olema avatud vähemalt kolm korda nädalas ja sellest ühel puhkepäeval, et inimestel oleks võimalus jäätmejaama kasutada.

Mida nendest jäätmetest tehakse, mis sorteeritakse?

“Paberist toodetakse paberit. Plastmassid on tehtud põhiliselt naftast, neid saame kindlasti töötlemise järel uuesti kasutusele võtta – sukkpüksid, fliisid, pallid, erinevaid kiud- ja täitematerjalid. Toodetakse ka näiteks segaplastikust valmistatud terrassilaudu. Metallid kogutakse ja sorteeritakse erinevate metalliliikide kaupa. Eestis toimub küll ainult kogumine, materjalid saadetakse välja. Edasi metallid sulatatakse ja toodetakse sama metalli uuesti. Ka klaasi on võimalik ümber töödelda ja uusi tooteid valmistada. Kõik, mis on biolagunev – sellest saab komposti, väetist, mille peal taimi kasvatada.

Kahjuks meil Eestis inimestelt kokkukogutud tekstiili ümbertöötlemise tehaseid veel ei ole, kuid mujal maailmas need juba eksisteerivad. Tekstiilist saab toota näiteks soojustusmaterjali või taaskasutatavat kiudu”.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*