Mida arvestada renoveeritud puitmajade soojustamisel 5.2.2016

Puithoone puhul on kõige olulisem välja selgitada, kas see on miljööväärtuslik või muinsuskaitse all.

Foto Shutterstock 6236-v

Sellest võib tuleneda palju piiranguid, eriti välisel soojustamisel. Võib juhtuda, et välimine soojustamine on sootuks välistatud. Kui võimalik, tuleks tegelikult alati eelistada välimist soojustamist. Sellisel juhul tuleks pakkuda muinsuskaitseinspektoril välja eskiislahendusi, kuidas oleks kõige parem hoone välisilmet võimalikult autentselt säilitada. Levinud arvamus on, et väljastpoolt puitmaju soojustada ei tohigi. See ei pea ilmtingimata paika. Teatud tingimustel on see siiski võimalik – kui uus välisilme läheb kokku varasemaga.

Kui palju soojustada ja kuidas?

Järgmisena tekib kohe küsimus: kui palju soojustada? Tuleb kindlasti avada seinakonstruktsioon, et hinnata või täiendavalt uurida, mis olukorras on seinad, kas esineb niiskus- või muid kahjustusi?

Optimaalne soojustuspaksus on 150 – 200 millimeetrit, kuigi muinsuskaitse piirangute puhul võib konkreetse hoone puhul lubatud olla ka vähem. Sellisel juhul saab leida kesktee – ka minimaalne soojustamine annab tulemust, kui peale panna veel ka tuuletõke, mille peale omakorda roovituse peale paigaldatud laudis. Probleemiks võib olla siinkohal räästas. Kui soojustuse tõttu nihkub sein, siis peaks nihkuma ka räästa joon.

Igasugune hoonete renoveerimine peab olema tervikuna läbi mõeldud ning lahendus kirja pandud ning vastavalt sellele ka projekteeritud.

Hoone renoveerimisel ei tohiks vaadata kitsalt vaid lisasoojustamist – korda tuleks teha ka ventilatsioon ning vihmaveesüsteemid.

Hoonete soojustamine seespoolt

Seespoolne soojustamine on alati hoonetel seotud niiskuse kondenseerumise riskiga välisseinas. Selle peab läbi mõtlema, kas ja kui palju soojustust võib üldse panna ning seina niiskusrežiim tuleks kindlasti eelnevalt läbi arvutada.

Lihtsustatult öeldes, siis kui kuni 5 sentimeetrit panna, tuleb vaadata, et hoone ventilatsioon oleks korras ja niiskust hoones sees väga palju ei teki. Vastasel juhul hakkab see läbi piirde väljapoole liikuma. Isegi sellisel juhul on tegu riskantse lahendusega. Kui seinad niiskuvad, siis kaasneb hallituse ja seenkahjustuste teke, mis on otseselt ohuks inimese tervisele. Samuti on oht välisseintele kuna need võivad lihtsalt läbi mädaneda. Halveneb ka läbiniiskunud seinte soojapidavus, mis küll kandevõime kaoga ja hallitusprobleemidega on teisejärguline probleem. Soojustada tuleks seega võimalusel väljastpoolt.

Soojustusmaterjali valik

Oluline on ka soojustusmaterjali valik. Näiteks vahtpolüstereenplaadid (EPS) on väga aurutihedad võrreldes puiduga, ning puitmaja ei tohiks soojustada vahtpolüstereeniga, kuna suur on tõenäosus, et aur jääb puidu ja vahtpolüstereeni vahele pidama ja ei saa sealt välja kuivada. Pigem soovitaks villa, millel on veeauru läbivus suurem ja mis sobib seetõttu puitmajadele paremini.

Külmasillad ja õhulekkekohad

Soojustama peaks puithooneid nii, et mitte ainult pöörata tähelepanu soojustusmaterjalidele, vaid ka piirete ühenduskohtadele, kus soojustus on katkestatud või õhk saab kontrollimatult läbi liikuda ehk külmasildadele ja õhulekkekohtadele. Külmasillaks võib olla näiteks eramute puhul kivimaterjalist sokliosa ning põranda liitumise koht. Siin on soovitatav sokkel soojustada kuni vundamendini.

Levinud on arusaam, et puitmajad hingavad. See ei ole tegelikult päris korrektne, iseloomustamaks välisseinte ebatihedusi ning niiskuse liikumist läbi piirete. Sellest on tekkinud müüt, et puitmajadele ei ole ventilatsiooni vajagi – puit on niivõrd hõre, et värske õhk tuleb läbi pragude sisse. Energiatõhususe mõttes ei ole see kindlasti hea ning õhupilud on siiski kontrollimatud. Sealt, kust õhk ei tohiks läbi liikuda, sealt peaks õhupilud ka sulgema. Oluline on sealjuures üle kontrollida ka akende kinnitused ja välimised tuuletõkked. Välise tuuletõkke kinnituskoht katuse tuuletõkkega peab olema ühendatud ning ühenduskohad õhutihedad, et sinna ei tekiks pilu, mis õhku läbi laseb. Viimane võib olla üheks põhjuseks jääpurikate tekkimisel räästasse.

Akende valik

Loomulikult on tähtis ka akende vahetamine. Siin oleks hea silmas pidada vana miljööd ja vaadata, kui palju oleks võimalik aknakihte panna. Kui on võimalik panna ikkagi aknad puitosast ja kaheraamiga akendest, siis see oleks esteetiliselt renoveerimislahendusena tervitatav.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*