Paekivi ja ehituskunst 1.6.2016

TTK emeriitprofessor Rein Einasto, arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan, arhitekt Hindrek Kesler ning ehitusteaduskonna lektor Anti Hamburg arutlevad ning muljetavad paekivi kui ehitusmaterjali teemadel.

delagardie

De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas.

Rein Einasto:

Parimad ajad paekivi kui ehitusmaterjali kasutamisel olid Eesti alal Hansa Liidu aegadel 14.-15. sajandil, mil põhiline kirikute ja kindluste ehitamise aeg oli. Rootsi aja tulekuga leidis paekivi laialdast kasutust, näiteks kindlustuste rajamisel. Teine suur ehitusaeg, kus paekivi rakendati müüriehitustes, oli mõisate suur ehitus 17. ja 18. sajandil, kus enamik seni olnud puithooneid asendati kivihoonetega. Viimane kõrgajastu paekivi mitmekesises rakendustes olid Tsaari-aja lõpukümnendid paljude tööstushoonete rajamisega ja 1930-ndad aastad, mil kohalikud arhitektid kasutasid seda rahvusmotiivina. Ka toona paekivist. Kasutati ka tellist ja paekivi koos, mõnikord kasutati paekivi just dekoratiivse elemendina. Just toona hakati esmakordselt kasutama ka massiliselt kivilõikamist, mis andis paekivi kasutusele veelgi hoogu. Paearhitektuur saavutas esimese vabariigi ajal kõrgseisu, mis kestis 1960ndate keskpaigani. Väga palju on näiteid just 1950-ndatest, kus soklikorrus laoti paekivist ja seda kasutati ka uste ja akende piiretes. Põhiliselt kasutati just Lasnamäe paasi, aga ka Vasalemma paasi.

Milles peitub paekivi võlu? Maailmas on vähe riike, kus paekivi on nii rikkalik oma dekoratiivsetelt omadustelt. Eestis on 60-70 miljoni aasta vältel olnud väga soodsad tingimused sellise kivi tekkeks. Baltika mandripank triivis jahedast polaaralast lõunapoolkeral troopikasse. Neid kolme kliimavööndit läbides kujunesidki niivõrd erineva iseloomuga paekivid. Hilisemad protsessid, eriti dolomiidistumine ei ole seda kapitaalselt muutnud. Tavaline on mäetekke-piirkondades see, et paekivi marmoriseerub, toimub ümberkristallatsioon. Eesti paikneb mäestikest kaugel, nende hilisprotsesside mõju on tagasihoidlik, kuigi mitte olematu.

Praegu kulub paekivi põhiliselt killustikuks. Lasnamäe paekivis on aga rida kihte, mis on marmori tugevusega.

Kohaliku pae kasutamine ehitusmaterjalina taandub tänapäeval hinnale, mis on üsna kallis ja ei konkureeri Hiinast ja Brasiiliast tulevate odavate kividega. Aga rahvuskivina võiks paas olla unikaalehitustes ühe omanäolise dekoratiivse elemendina unikaalsete materjalide – betooni, kaasi, metalli kõrval tõsisema rakenduse keskmes.

Hindrek Kesler:

Tänapäeval on kasutusele tulnud muud ehitusmaterjalid ja moodne arhitektuur peab ajaga kaasas käima. Kui vanasti polnudki Eestis paekivile alternatiivi, siis nüüdseks on muutunud paekivi ehitusmaterjalina üheks võimaluseks teiste seas. Paekivist saanud välisviimistlusmaterjal, mitte põhiline ehitusmaterjal.

Kuna paekivi juures on palju käsitööd ja kaevandamise protsess on pikk, siis ta kõige odavam materjal ei ole, kuigi samas ka kõige kallim mitte. Paekivi saab edukalt kasutada täiendava materjalina või kujunduselemendina. Kindlasti on paekivi iseloomult raskepärasem, tegemist on ikkagi settekivimiga, ja kommertsarhitektuuri juures seda kasutada ei ole mõtet, kuna tahetakse saavutada õhulisemat muljet.

Tallinnas on palju miljööväärtuslikke alasid, kus paekivi kasutamine, kui just ei ole kohustuslik, on ikkagi väga soovitatav. Siin on ka kohalikel omavalitsustel oma sõna öelda.

Head avalikus ruumis paiknevate paekiviehitiste näited on Linnahall ja Rahvusraamatukogu. Uuematest hoonetest võib välja tuua De La Gardie kaubamaja Viru tänaval, kus paekivi on kasutatud fassaadil dekoratiivse elemendina. Minu enda viimane kogemus peakiviga on Vismari tänava miljööväärtuslikus piirkonnas asuv kortermaja, kus kasutasin eskiisil paekivi, puidu ja vaskpleki kooslust. Eesmärk oli oma olemuselt erinevad ja kontrastsed materjalid omavahel suhtlema panna.

Anti Hamburg:

Pean paekivist ja selle kasutamisest väga lugu. Heaks näiteks peakivi oskuslikust kasutamisest ehituses on kindlasti Tuletõrje hoone Raua tänaval, aga ka Tallinna Tehnikakõrgkooli peahoone, mille mõlema puhul on dekoratiivsust oskusliku puhastamisega esile toodud. Kasutusmugavusest ja hinnast tulenevalt see kahjuks laialdast kasutamist hoonete põhikonstruktsioonides täna kasutust ei leia, seda olulisem on säilitada seda meie rahvuspärandit olemasolevates hoonetes.

 


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*