Digitaalehituse avastamata maailm 29.3.2016

Tallinna Tehnikakõrgkoolis asub ainulaadne BIM cave ehk virtuaalreaalsuse labor. Selle kasutamisvõimalustest ja virtuaalreaalsusest lähemalt kõnelevad TTK ehitusteaduskonna dotsent Aivars Alt ja virtuaalreaalsuse labori koordinaator Egert-Ronald Parts.

_MG_1930

Miks on vajalik ehitusvaldkonnas uut tehnikat arendada?

Aastatuhandeid on ju projekteeritud 2D maailmas, joonestamise kaudu, miks on vaja üldse uusi tehnoloogiaid ehitusvaldkonnas kasutusele võtta, küsib Aivars.

„Kogu mudeldamise juures on hea see, et kui tellija ei ole ehituse professionaal, tema igapäevaoskuste hulka ei kuulu erinevate ehitusjärkude vaadete ja lõigete kokku viimine, siis lihtsustab see arusaamist tunduvalt. Näiteks, kui ametnikud tulevad uue hoone sisulist kvaliteeti kontrollima – kas hoone logistika on korras, kas asjad paiknevad õiges kohas jne, siis see ongi väärtus 3D mudeli puhul, et saab mitte eriala asjatundjatega hoopis lihtsamini asju ajada“, sõnastab Aivars probleemi lahenduse. „Tellijad ja projekteerijad, kes on infomudeli vaatamiseks kasutanud CAVE süsteemi  on avastanud seeläbi hoones mitmeid kohti, mis vajavad täiendavat lahendamist või ümberkavandamist“, lisab Egert-Ronald.

„Praegu teeme koostööd Moskva saatkonna ehituse valmimise protsessi juures. Oleme seal  koostööpartnerid nii projekteerijaga kui ka RKAS-ga. Seal on huvi keerukate sõlmede veelgi parem kujutamine ehituse jaoks. Praeguseks on projektiinfo üle käidud, otsitud välja keerukamad kohad ning need ehitajate jaoks ära märgitud“, toob Aivars näite.

„Eesmärgiks ongi selgitada välja kitsaskohad ehitamise juures, teostada nn ehitatavuse kontrolli, mis täidab eesmärki, et üks asi saab ühe korraga õigesti tehtud“, võtab Aivars BIM-i kasulikkuse kokku, sest kogemus on näidanud, et teinekord ei lähe kasvõi tehnosüsteemid projekteeritud lahendusega kokku.

„Toredaks tendentsiks ongi see, et viimastel aastatel on olnud suur murrang ehitajate hulgas, kes küsivad meie käest nii koolitusi kui ka arendustööd, et oma BIM võimekust kasvatada, kuna näevad enda töö juures selle efektiivsust“, märgib Aivars.

Mis on liitreaalsus ja kuidas seda BIM koopas rakendatakse?

„Liitreaalsus on meie tegeliku keskkonna rikastamine mingi digitaalse info läbi“, selgitab Egert-Ronald. „Digitaalse info lisamiseks on erinevaid lahendusi. Kokkuvõtteks on meil mingi nutiseade ( nutitelefon, tahvelarvuti või nutiprillid), mille ekraanile kuvatakse digitaalne kujutis ja see rikastab meie keskkonda. Olgu tegu seadme ekraanile liikumisjuhiste kuvamisega, konstruktsiooni sisse vaatamisega, viibitavasse ruumi objektide lisamisega või keskkonnas olevatelt objektidelt täiendava informatsiooni saamisega.“

„Seda põhimõtet saab kasutada nii ehituses kui ka sisekujunduses. Ideaalis võiksime jõuda selleni, et töömees tuleb, paneb prillid ette ja näeb täpse asukoha, kuhu ta peaks mingi detaili paigaldama“, selgitab Aivars liitreaalsuse võimalusi.

„Eksisteerib ka segatud reaalsus (mixed reality, mediated reality), kus saab nii lisada objekte kui ka neid tegelikust keskkonnast kustutada“, selgitab Egert-Ronald konteksti.

„Tahaksime jõuda oma arendusega sinnamaani, et tekiks nn seina sisse vaatamise võimalus. See tähendaks seda, et ruumis olles, saab peita ära seinakihi ja vaadata, mis seal taga on. Eeldusel, et see on masinasse õigesse kohta varem sisse joonistatud. See oleks väga praktiline, sest nii teaks täpselt, kuhu saab paigaldada kipsikruvid, puidukruvid ja kus on veetorud jne“, avab Aivars lahenduse potentsiaali. „Haldus- ja hooldustoimingud võiksid olla need, mis ühel hetkel sellest kasu võiksid lõikama hakata“, täpsustab Aivars.

„BIM tarkvaradega modelleeritakse ehitusinfo mudeleid. Ehitusinfo mudel koosneb kolmemõõtmelistest objektidest, mis sisaldavad informatsiooni objekti (sein, aken, toru, trepp) materjalide, mahtude, tähistuse ja füüsikaliste omaduste kohta.  Ehitusinfo mudeleid on võimalik visualiseerida CAVE keskkonnas, selleks tuleb infomudel salvestada vastavasse formaati“, selgitab Egert-Ronald BIM koopa kasutamisvõimalusi. „Kui me Cave tellisime TTK-sse, siis oli üks lähtetingimusi, et me tahaksime kõiki 3D asju vaadata ja see on täna ka võimalik. Meie jaoks ei ole vahet, kas tulevad ehitajad, rõivadisainerid, autotehnikud, teedeehitajad, sest läbi vaheformaadi saame korraliku stereopildi“, ütleb Aivars.

„Kogu selles suures programmide paljususes on oluline üks oskus – osata infot õigesti välja võtta ja ajada kokku erinevate programmide vahel. Ma arvan, et see muutub ajas järjest tähtsamaks. Tänapäeval tuleb tihti ette, et on mingid seaded valesti tehtud või pole sellele tähelepanu pööranud ning liigutakse teise programmi üle. Seejärel ilmnevad apsakad – konverteerimise järel selgub, et mõni objekt on vales kohas või teda üldse ei eksisteeri seal, kus vaja“, toob Aivars tavapärase näite.

„Seetõttu muutuvad sellised inimesed, kes oskavad erinevate formaatidega ringi käia, teha teisendusi ja infot lihtsal kujul edasi anda, järjest väärtuslikumaks ning see muutub ajas järjest olulisemaks“, selgitab Aivars.

„Ehitamine muutub järjest rohkem IT-põhiseks, järjest rohkem genereeritakse informatsiooni. Õige info välja filtreerimine, näitamine ja jagamine, sellele, kes seda parasjagu vajab, on omamoodi nii vajadus kui ka oskus“, lausub Aivars.

Koostöö Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga.

Alates 2010.aastast on Tallinna Tehnikakõrgkool koostööd teinud RKAS-ga. „Koostöö sai alguse nõnda, et üks esimesi suuremaid asju, mis koos tehtud sai, oli mudelprojekteerimise ehk BIM juhendmaterjali COBIM uuendamine Eestis. RKAS tegi esimese versiooni soomlaste mudeli põhjal 2009.aastal ning sealt edasi 2012.aastal tuli uus versioon, mida tehti juba koos“, lausub Aivars Alt.

Ta lisab, et samuti on TTK üliõpilased käinud väga palju RKAS-i juures praktikal. „Üliõpilastega ülesannete lahendamine on olnud läbi aja üks koostöö vormidest“, sõnab Aivars.

„RKAS toetab ka erinevaid uuringuid ning TTK-s on näiteks praegu käimas uuring „BIM protsessiskeemid ehitustegevuseks“ mille tulemuseks peaks olema see, kuidas neid mudeleid kasutada ehitustegevuse juures ja kuidas seada projekteerijatele nõuded valmistehtud digitaalsele mudelile. Eelmine aasta tegime analoogse juhendi projekteerimisstaadiumi jaoks“, täiendab Aivars. „Hetkel oleme koos kolleegidega tegemas liitreaalsuse kasutatavuse uuringut ehituse valdkonnas. Uuringus anname ülevaate liitreaalsuse arengust, uurime milliseid liitreaalsuse tarkvarasid pakutakse nutiseadmetele ja hindame nende kasutatavust“, lisab Egert-Ronald Parts.

„Oleme ka tegelenud laserskaneerimisega, kus objektidest tehakse kõrgtäpsuse ja –detailsusega ülesmõõdetud nö pilve kogum. Esimene näide sellest oli Tallinnas prokuratuurihoone, kus RKAS selle tellis, aga selle pealt me hakkasime siis tegelikult neid protsesse alles kujundama – kuidas seda tööd teha? Mida peaks tegema geodeet, mida peaks tegema modelleerija?“, lisab Aivars.

Erinevaid koostöö valdkondi on hästi palju, ühe osana oleme teinud ka koolitusi, jätkab Egert-Ronald kõneledes koostööst RKAS-ga. „Möödunud aasta lõpul korraldasime infomudeli kvaliteedi kontrolltarkvara koolituse.“ Aivars täiendab, et ka lihtsamaid Autocadi koolitusi või arvutijoonestamist, erinevate mudelite vaatamist ja lihtsamaid modelleerimistehnikaid oleme samuti neile õpetanud. „Võib öelda, et me oleme nende teadusarendusosakonna üks tükikene“, võtab Aivars kokku.


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*