Viska talv autost välja! 9.3.2016

Tallinna Tehnikakõrgkooli autonduse lektor Sven Andresen räägib sellest, millised autohooldustööd tasuks pärast talve, kevade saabudes, kindlasti käsile võtta. Ta toob välja seitse punkti, mis erilist tähelepanu vajavad.

shutterstock_179242319

  1. Rehvid!

Kõige pikem ja olulisem teema. Tänaste autokasutajate hulgas on tekkinud väga suur hulk lamellrehvidega sõitjaid, kes ei peagi rehve üldse vahetama. Kui auto kasutus on vähene ja näiteks oluliselt alla 20000 kilomeetri aastas, siis ehk ei pruugigi tõepoolest teist rehvikomplekti üldse osta. Sellisel juhul peab muidugi jälgima, et talveks oleks turvisemustri kolme millimeetrine jäävsügavus garanteeritud. (Suvel vähemalt 1,6).

Suvel pannakse tavaliselt autodele alla natuke laiemad rehvid, mis on mõistetav, sest talvel sõites kitsaste rehvidega me lõikame lume sisse – suvel seda vajadust ei ole. Samas peame arvestama suvel, et auto rehvid ei oleks liiga laiad. Auto kaaluosa, mis langeb ühele rehvile on ikkagi piiratud. Kui me paneme liiga laiad rehvid, siis nad ei lõika veekihist läbi. Rõhk, mis on jõud jagatud pindalaga, jääb liiga väikeseks. Kui auto kaal on lõplik (jõud) ja rehvid on liiga laiad, vastavalt kokkupuutepindala on suur ja rõhk on liiga väike, mis tähendab seda, et rehvid ei lõika vees läbi kuni teekatteni – tekib vesiliug ja see on äärmiselt ohtlik. Laiemad rehvid peab siiski panema vastavalt tootja juhenditele ja ettekirjutustele.

Teine tendents on see, et järjest enam kasutatakse rehve, millel on sügavad pikisooned. Need on väga head rehvid sõitmaks just märjal teekattel, mida meil Eestis suviti pidevalt ikka ette tuleb.

Uutele rehvidele üle minnes, peab kontrollima üle rehvirõhud, nii nagu ikka. Siinkohal võiks üle kontrollida ka varuratta seisukorra – ei või ju kunagi teada, millal seda järsku vaja võib minna.

Suurema läbisõidu korral on otstarbekas kasutada siiski kahte rattakomplekti – suveks ja talveks. See tähendab siis seda, et rehvid on monteeritud velgedele. Esiteks annab see operatiivsust – niipea kui tekib vajadus suverehvide järele saab selle probleemi mõnekümne minutiga lahendada, teiseks jääb ära ka tasakaalustuse küsimus, mis on nii aja- kui ka ressursikulukas.

  1. Pese auto talvisest soolast

Kindlasti peab vastu kevadet autolt maha pesema talvise soola ja saaste. Paljud arvavad ekslikult, et auto värv püsib ilusana nii kaua, kui ta on uus ja et see ei nõua hooldamist. See aeg on tõepoolest möödas, mil autosid vähemalt kord aastas vahatati ja poleeriti – seda teevad tänapäeval vähesed. Kuid kevadise autohoolduse miinimum on see, et me peseme talvised jäljed maha, sest soola ja liiva talvine „kultuurkiht“, läbi intensiivse päikese, pleegitab ja kulutab auto värvi. Aktiivsed ained kõrgema temperatuuri juures lihtsalt söövitavad värvi pealiskihti.

  1. Autosalong vajab samuti hooldust

Kevadele vastu minnes peab mõtlema enim sellele, kuidas salongi kuivatada. Pärast sõitu on salong soe, kuid auto kere hakkab pärast sõitu intensiivselt väljast poolt jahtuma, mis toob endaga kaasa kondensaadi ehk veekile tekke auto kere sisepindadele. Eriti intensiivne on see talvel, kui tuleme lumiste jalatsitega salongi, kus see hakkab sulama. Aga ka kevadeti märgade ilmadega – tahes tahtmata satub see kummivaipadelt ka auto sisekatetele ja tekstiilmattidele, mis sõiduga siis soojas autos aurustub. Väga paljud on üllatunud, kui leiavad oma auto sisemusest hallituse jälgi, kuid see on esimene märk sellest, et auto salong on liiga niiske. Siinkohal soovitaks, kellel see on võimalik ja kellel on lahtine hea ventilatsiooniga garaaž, kus pole vargaid karta, jätta auto aknad ööseks tolli (2, 5 cm) jagu lahti. Jah, seda ka talvel! Nii tekib küllaldane õhuliikumise kiirus autosalongi katuse all ja see parandab ventilatsiooni oluliselt.

  1. Jahutussüsteemi ülevaatamine

Kriitiline olukord on jahutussüsteemis, kuna see saab kõrgematel temperatuuridel suurema koormuse. Radiaatorile on ladestunud soolakiht, mis kleepub diislist eralduvate õlilaadsete ainete ja muude õhus lenduvate materjalidega. See omakorda liibub radiaatori pinna külge ja halvendab selle soojusvahetust. Radiaatori läbipesemine on rohkem küll hoolduse protsessi küsimus, kuid autokasutajana võiks ikkagi vaadata, et radiaatori esine oleks puhas. Ja kui radiaator oli talveks kaetud (mida tehakse ka tänapäeval järjest vähem), siis talvised katted tuleb eemaldada, et need ei ununeks!

  1. Kliimaseadmete ülevaatamine

Talvisel ajal teenisid kliimaseadmed kütteseadmetena, siis nüüd hakkavad need tööle jahutusseadmetena. On oluline, et konditsioneerides oleks kõik külmaainetasemed kontrollitud ja külmaaine võimalikud lekked likvideeritud.

  1. Hinda esiklaasi seisukorda

Talvine killustik, sool ja liiv võivad olla esiklaasi tohutult rikkunud ning kevadine päike toob seisukorra kergesti esile. Hea oleks seisukorda teada enne seda, kui pikemat sõitu ette võtta kavatsetakse.

  1. Viska autost talv välja!

Autokaabitsad, lumeketid, lumelabidad, lumesillad jne – kõik esemed, mida te vajasite talvetingimustes sõites, kuid mis nüüd võiks garaaži panna, tuleks sinna ka ära panna. Põhjus seisneb esiteks selles, et kõik ülearused asjad autos on mass. Iga hetk kui me kiirendame või pidurdame, kulutame me selleks lisaenergiat. Teiseks on need tavaliselt kõik esemed, mis tekitavad liigselt müra. Rääkimata sellest, et autos on ruumi lihtsalt suviste asjade jaoks rohkem!


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*