K\u00e4esolevas \u00f5pikus k\u00e4sitletakse kompleksmuutuja funktsiooniteooria klassikalisi peat\u00fckke. Eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade diferentseeruvatest kompleksmuutuja funktsioonidest, esitada seoseid teiste matemaatika harudega (algebra, arvuteooria, t\u00f5en\u00e4osusteooria) ning vaadelda m\u00f5ningaid rakendusi (Laplace\u2019i teisendus, Fourier\u2019i teisendus, z-teisendus). <\/p>\n\n\n\n
\u00d5pik on valminud loengute p\u00f5hjal, mida autor on aastaid Tallinna Tehnika\u00fclikoolis lugenud. Materjal on esitatud nii, et see oleks j\u00f5ukohane \u00fcli\u00f5pilasele, kes on l\u00e4binud matemaatilise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hikursused (\u00fche ja mitme reaalmuutuja funktsiooni diferentsiaal- ja integraalarvutus ning arv- ja funktsionaalridade p\u00f5him\u00f5isted) ja lineaaralgebra kursuse. Iga peat\u00fcki l\u00f5pus on \u00fclesanded, mis peaks h\u00f5lbustama \u00f5piku materjali iseseisvat omandamist.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5piku alguses kirjeldatakse seost kompleksarvude ja tasandi vektorite vahel, seet\u00f5ttu on kompleksarvud v\u00f5i kompleksmuutuja funktsioonid rakendatavad paljudes valdkondades, kus on tegemist tasandi vektorite v\u00f5i vektorv\u00e4ljadega tasandil. Peale mainitud valdkondade on kompleksmuutuja funktsioonid asendamatuks t\u00f6\u00f6riistaks mitmete arvuteooria \u00fclesannete lahendamisel. Viimast arvesse v\u00f5ttes on sellesse \u00f5pikusse lisatud anal\u00fc\u00fctilise arvuteooria p\u00f5him\u00f5isteid ja -tulemusi (dzeetafunktsioonid ja aritmeetiliste funktsioonide Dirichlet’ read), et \u00f5pikut saaks kasutada t\u00e4iendava \u00f5ppevahendina arvuteooria kursustel.<\/p>\n\n\n\n