M\u00f5tlemine on sotsiaalne tegevus. Erinevate ideede ja inimeste kokkutoomine on \u00fcks peamisi viise, mille abil m\u00f5tlemine areneb ja toimuvad avastused. Leida seni v\u00f5imatuna tundunud seoseid teineteisega mitte sarnanevate inimeste, n\u00e4ivalt kokkusobimatute arvamuste ning mineviku ja oleviku vahel on \u00fcks esimesi samme teel varjatud r\u00f5\u00f5mudeni. <\/p>\n\n\n\n
M\u00f5nikord on kasulik n\u00e4ha maailma mitte ainult eredates ja kontrastsetes v\u00e4rvides, vaid ka pooltoonides, mispuhul ootamatud \u00fchisjooned muudavad piirid raskesti eristatavaiks.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esolev raamat on otsingutest, mille eesm\u00e4rgiks on leida uut laadi elamise viis. Kuidas p\u00e4\u00e4seda eemale t\u00fc\u00fctutest t\u00f6\u00f6kaaslastest ja p\u00f5geneda organisatsioonidest, mille edu on rajatud stressile? Kas inimestel oleks v\u00f5imalik anda oma eraelule mingi teistsugune sisu? Kui romantiline ideaal valmistab pettumust, siis kuidas oleks veel v\u00f5imalik armastada ja olla armastatud? Kui rikkaks saavad ainult v\u00e4hesed, siis kas on midagi, mis h\u00fcvitab allaj\u00e4\u00e4mise? Kui religioonid ja riigid ei saa omavahel l\u00e4bi, siis kas sellel v\u00f5ib olla veel mingeid tagaj\u00e4rgi peale vaenu ja umbusu? Kas olukorras, kus vabadust napib, on ka muid valikuid peale vastuhaku? Kui ettearvamatut on nii palju, siis mis v\u00f5iks asendada auahnust?<\/p>\n\n\n\n
Neile k\u00fcsimustele \u00fcritab leida vastuseid Oxfordi \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud ja avara silmaringiga kirjanik Theodore Zeldin (snd 1933). Seni on temalt eesti keeles ilmunud sellised teosed nagu “Inimsuhete ajalugu”, “Vestluskunst” ja “\u00d5nn”.<\/p>\n\n\n\n