V\u00e4ljaanne koosneb kahest tekstist: Luis Fern\u00e1ndez-Galiano “Soojuslik ruum arhitektuuris: arhitektuur ja tuli Vitruviusest Le Corbusier\u2019ni” (1991); Lisa Heschongi “Soojusnauding arhitektuuris” (1979).<\/p>\n
M\u00f5lemad tekstid on p\u00fchendatud arhitektuuri soojusm\u00f5\u00f5tmele ja keskenduvad k\u00fclmav\u00f5itu kliima ja ruumipraktika suhetele. Esimeses k\u00e4sitletakse \u00fchtlase soojusruumi tekkelugu ja sotsiopoliitilist tausta, teises seatakse ideaaliks \u00fchtlase temperatuuriga ruumi asemel mitmek\u00fclgne soojusruum ja uuritakse v\u00f5imalusi selle saavutamiseks.<\/p>\n
Ruumipraktika puhul on soojusm\u00f5\u00f5de oluline, sest loomuliku kliima vajakaj\u00e4\u00e4misi tuleb kompenseerida ja klassikaliste arhitektuuritraktaatide kohaselt t\u00e4rkas arhitektuur just sellest samast vajadusest. Kuidas luua\u00a0 avalikku ruumi, mis sobiks meie k\u00fclma kliimasse, millised tingimused esitab selline kliima ruumile ja millise j\u00e4lje j\u00e4tab l\u00f5putu sooja ja k\u00fclma vahel k\u00f5ikumine kultuurile, kuidas saada k\u00fclmast v\u00f5itu ja mida on v\u00f5imalik ammutada meie mitteteadvuse kihistustest, mis on lahutamatult seotud temperatuuri k\u00f5ikumisega? K\u00f5igile neile k\u00fcsimustele \u00fcritataksegi raamatus vastust leida.<\/p>\n