Prindi

Ehitusteaduskonna lõputööd pakuvad praktilisi lahendusi teedeehitajatele30.08.2016

Maanteeameti ajakiri „Teeleht“ avaldas ülevaated kolmest TTK ehitusteaduskonnas kevadel kaitstud teedeehituse valdkonna lõputööst.

Hardo Pajuse lõputööna valminud käsiraamat laborikatsete läbiviimiseks teedeehitajatele annab hea ülevaate ja praktilised juhised teedevaldkonnas töötavatele inimestele laboris tehtavate katsete eripärast. Töö aitab ettevõttes aega kokku hoida, kuna õpetab orienteeruma mahukates katsestandartide üksikasjades. TTK-s õppimise kõrval on autor kaheksa aastat ka ise teedevaldkonnas töötanud, seega on tegemist värske pilguga praktiku poolt kirjutatud tööga. Autori sõnul tõstavad õigesti korraldatud laborikatsed järelevalve kvaliteeti ja aitavad säästa hoolduskulude pealt. Juhendajaks olnud TTÜ teedelabori juhataja Kristjan Lille sõnul on käsiraamat kohustuslik igale uuele teedelaboris tööd alustavale inimesele või neile, kes tegelevad proovide võtmisega ja laborisse toimetamisega. Lill tõdes, et üle pika aja on taas lisandunud asjatundlik eestikeelne valdkonna käsitlus.

Ragnar Fortuna-Juks uuris killustikalustele ehitatud teede eluiga, võttes vaatluse alla kuni 25 aastat vanad teelõigud, millele langeb põhiline liikluskoormus. Analüüsitud lõikude pikkuseks tuli ligi 150 kilomeetrit. Töös hindas Fortuna-Juks kandevõimet, defekte ja roopa sügavusi. Eesmärk oli selgitada killustikaluste eluiga ning leida lihtsad põhimõtted, millal ja mis tingimustel selliseid aluskonstruktsioone kasutada saab. Vastav uuring oli Eestis seni tegemata. Töö juhendajaks olnud TTK ehitusteaduskonna lektor Sven Sillamäe sõnul on teema väga aktuaalne, kuna loob suurepärase aluse jätkutegevusteks, mille põhjal arendada võimalikult soodsaid ja vastupidavaid teekatendeid. Sillamäe märkis valdkonna potentsiaali silmas pidades, et TTK-st on lähiaastatel veelgi huvitavaid selleteemalisi lõputöid tulemas.

Artjom Melnikov käsitleb oma lõputöös terastorusildade konstrueerimist, eesmärgiga toetada peagi TTK-s valmivat vastavat projekteerimist, ehitamist ja hooldust käsitletavat juhendit kandevõimearvutuste meetodite osas. Melnikov pakub oma töös tehtud arvutustele tuginedes välja Eesti tingimustes sobiliku terastorusildade kandevõimearvutuste meetodi. Töö juhendajaks olnud TTK ehitusteaduskonna dekaani professor Martti Kiisa hinnangul on tööl suur praktiline väärtus, kuna kandevõime arvutusmetoodikate osas ei ole Eestis kõiki reegleid paika pandud ning antud töö osutab otsesele vajadusele valida nii tellijal kui ka projekteerijal õige juhendmaterjal.

Täismahus saab artikleid lugeda “Teelehe” võrguväljaandes: http://bit.ly/2bFJOmD


  • Jaga: