Prindi

Lõputöö juhib tähelepanu plekimõlkimistele kaubanduskeskuste parklates28.09.2016

12. septembri Postimees kirjutab, et TTK transporditeaduskonna autotehnika eriala üliõpilase Kristjan Kalja kevadel kaitstud lõputöö näitab, et kaubanduskeskuste parkimiskohad on liiga kitsad ning selle tõttu on parklates palju plekimõlkimisi, Liikluskindlustusfondi andmetel esineb kõige rohkem õnnetusjuhtumeid Ülemiste keskuse, Tartu Lõunakeskuse ja Rocca al Mare keskuse parkimismajades.

Leht kirjutab, et kevadel kehtima hakanud uus standard sätestab kaubanduskeskuste parkimiskohtade soovituslikuks laiuseks 2,7 meetrit (seni oli 2,6 meetrit) ja parklakoha laiuseks tavaparklas 2,6 meetrit; ometi ei jälgitud enamikus parklates ka vana standardit.

«Standard ei ole kohustuslik, pigem hea tava ning soovituslik juhend projekteerijatele,» rääkis Postimehele Eesti Liikluskindlustus Fondi (ELF) tarbijahariduse valdkonna juht Jaanika Käärst. «Samas, kohalike õigusaktidega (KOVide ehitusmäärused) on ka praegu projekteerimisel kohustus standardit järgida.» See tähendab, et parkla ehitamiseks peavad projektis olema parkimiskohad standardite järgi. Kui aga parkimiskohtade joonimiseks läheb, siis muutuvad parkimiskohad nagu võluväel väiksemaks. «Võib juhtuda, et selleks, et mõni parklaprojekt saaks KOVilt allkirja, on parklajoonisel kõik õigesti, reaalsuses aga, vajadusest mahutada siiski rohkem parkimiskohti, kaldutakse projektist kõrvale,» põhjendas Käärst.

Parklas toimunud plekimõlkimisel jääb süüdi autojuht, olenemata sellest, kas parkimiskohad vastasid standardile või mitte. «Selleks, et parklaomaniku vastutus üldse jutuks tuleks, peab tõendama, et konkreetse juhtumi ja liiga kitsaste parkimiskohtade vahel on põhjuslik seos,»  märkis Käärst. Kuna olukord parklates on väga halb, on ELF teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku seadustada määrusega parklatele kohustuslikud parkimiskohtade miinimummõõdud.

Käärst ei oska öelda, kui palju plekimõlkimisi on tingitud sellest, et parkimiskohad on kitsad. Küll võib tema sõnul juhtumikirjeldustest järeldada, et: 37 protsenti kõigist liikluskindlustusjuhtumeist on seotud parkimisega, nii ka 70 protsenti parklates toimunud mõlkimistest. «Täpset arvu praegu öelda ei saa, sest me ei ole kaardistanud kõiki parklaid. Andmed põhinevad 77 parklal ja selle tulemusena saab juba üsna täpseid protsentuaalseid üldistusi teha,» kommenteeris ta.

Käärsti sõnul võib statistikat vaadates näha, et kõige suurem plekimõlkimine toimub reedeti lõunal ja õhtul. «Reedele järgnevad liiklusõnnetuste arvukusega parklates neljapäevad kella 18-st ja laupäevad kell 11 paiku.» Kõige ohutum on autoga poodlemas käia pühapäeviti, siis on risk autot mõlkida kõige väiksem.

«Näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval asuval Haabersti ristmikul, mis on juhtumiterohkeim ristmik Eestis, toimus 2015. aastal ja 2016. aasta esimesel poolel peaaegu sama palju kindlustusjuhtumeid, kui Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas,» selgitas Käärst parklas toimuvate plekimõlkimiste osakaalu teiste liiklusõnnetuste suhtes.

«Oleme kaubanduskeskustega ühendust võtnud ja juhtinud nende tähelepanu parkla kitsaskohtadele ning soovitusliku standardi mittevastavusele. See, kuidas kaubanduskeskused oma klientide varasse suhtuvad, on väga erinev,» kommenteeris Käärst. «Näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskus joonis üsna kiiresti praegusest kaubanduskeskusest parkimiskoha standardile (laius 2,7 m) vastavaks peaaegu pool majaesisest parklast, ülejäänud parkimiskohad saavad uue välimuse kevadel.»

Samas pidi Käärst tõdema, et kõik kaubanduskeskused ei ole nii mõistvad ja leiavad, et soovituslikud standardid on lihtsalt soovituslikud ja neid ei pea järgima. «Jällegi on tuua näide ühe suure parkimisplatsiga kaubanduskeskuse juhtkonna arusaamast, et uute ja laiemate joonte tõmbamine on liiga suur investeering ning vaevalt jätab nende klient nende juurde tulemata parkimiskoha kitsuse pärast või sellepärast, et tõenäosus lahkuda keskuse parklast kriimustatud, täksitud või mõlgitud autoga on suurem,» tõdes Käärst.

Sel kevadel mõõtis Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Kristjan Kalja 20 suurema kaubanduskeskuse parkla parkimiskohtade laiusi ja uuris nende vastavust standardile. «Kahjuks peab tõdema, et 20st vaadeldud kaubanduskeskuse parklast ei vastanud ka 2003. aastal kehtestatud standardi soovitatud kaubanduskeskuse parkimiskoha mõõtudele mitte ükski,» sõnas Käärst. «Oleme ka ise teinud mõõdistusi väiksemates keskuste/toidupoodide parklates ning siiani ei ole veel ühtegi näidet tuua, kus parklakoht oleks vastanud soovituslikule vanale (eelmisele) kaubanduskeskuse parkimiskoha laiusele.»

Eestis on kaubanduskeskuste parklates enamasti kasutatud 90-kraadist parkimisnurka, mis on manööverdamiseks üsna ebamugav nurk. Käärsti sõnul on mujal maailmas, näiteks USAs, tehtud uuringuid ja leitud kinnitust sellele, et just nimelt suuremates parklates on mõistlik kasutada nn kalasabalaadset parkimiskohta, mille parkimisnurk on 30–45 kraadi.

  • Mida teha, kui leiad oma auto parklast mõlgituna

Parklates kehtib liiklust korraldavate märkide puudumisel parema käe reegel.

Autosse sisenemisel ja väljumisel tuleb uste avamisel olla ettevaatlik, et ei vigastaks uksega teisi autosid.

Kui liiklusõnnetus siiski juhtub, tuleb õnnetuse asjaolud ja autode kahjud kirjalikult fikseerida ning pildistada, samuti joonistada skeem juhtunust.

Märkida tuleb, kes põhjustas õnnetuse, dokumendi allkirjastavad mõlemad osapooled.

Oluline on meeles pidada, et ka mobiiltelefoniga pildistatud piltidel oleksid sõiduki kahjud hästi näha.

Kahjusaaja peab pöörduma enda või vastaspoole kindlustusandja poole, et hüvitada kahjud.

Kui osapooled vormistavad õnnetuse ise, on mõistlik kasutada blanketti.

Kui kaubanduskeskusest naastes avastate, et teie sõiduk on parklas viga saanud ja kahjutekitaja ei ole jätnud oma kontaktandmeid – mis on viisaka ja vastutustundliku käitumise üks reegel –, tuleks uurida, kas parklas on turvakaamerad ning ehk õnnestub kahjutekitaja tuvastada videosalvestiselt.


  • Jaga: