Prindi

Seve Ehitus: koolitarkusest üksi ei piisa, et tööga toime tulla28.09.2016

Refereeritud 27. septembri Eesti Päevalehe lisa “Ehitus ja Kinnisvara”.

Puumajade tootja Seve Ehituse AS on kolme aastaga pakkunud praktikavõimalust ligi 30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehitust õppivale noorele, kirjutab leht.

„Meie esimesest, Tallinna Tehnikakõrgkooli 3. kursuse lõpetanud tudengist-praktikandist aastal 2013 sai objektijuht ja nüüd on ta oma juhendaja kolleeg,” ütleb Seve Ehituse AS-i juhatuse esimees Vello Enniste, kes on ka ise tehnikakõrgkooli, õigemini selle eelkäija Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikumi vilistlane.

Enniste on kriitiline õppeasutustes antava puitmajade ehitushariduse suhtes ja leiab, et see, millega inseneriharidusega kõrgkooli lõpetanud inimene peaks toime tulema, on ainult koolist omandatava teoreetilise tarkusega raske. „Firma eesmärk tudengeid praktikale võttes oli see, et koolitada ise endale vajalikke spetsialiste,” ütleb Enniste. „Kolme aastaga on meil praktikal olnud rohkem kui veerandsada tudengit, tööle on jäänud paraku vaid kaks, kuid vahepeal oli isegi neli-viis. Kui töö selge, hakatakse otsima paremaid kohti. Tublidest töötajatest on aga alati puudus ja see probleem on kõikides ehitusfirmades.”

Enniste räägib lehele, et  praktika juhendaja peab oskama noorele inimesele oma teadmisi edasi anda, töö huvitavaks tegema ning olema kannatlik.

Samuti õpetatakse Seve Ehituses esimesel praktikakuul teooriat lisaks ja kontrollitakse iga nädala lõpus saadud teadmised üle. Alles teisel kuul lubatakse praktikant tööle.

Seve Ehitus on praktikantidele töö eest ikka ka raha maksnud ning kui praktika saab läbi, koolile oma hinnangu edastanud. Eelkõige hinnatakse firmas töö kvaliteeti. „Kes on praktikal end heast küljest näidanud, sellega alustame töö osas läbirääkimisi,” ütleb Enniste.

Praktikakohtadest Seve Ehituses Enniste sõnul puudu tuleks – ka praegu on vabu kohti 10 kuni 15. Ka tööpuudust pole karta, sest Norras on puitmajad au sees ning Eestiski nõudlus kasvab.

Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlane ja praegune objektijuht Margus Krasnov räägib, kuidas tema kolmekuulisest praktikast kasvas iseenesest välja pooleaastane praktika. „Siis sai ka selgeks, et minu töökoht peale kooli lõpetamist ongi siin. See andis hea tunde. Tulevane tööandja sai praktika kaudu selguse, kes mina olen ja millised on minu oskused ning teadmised, mina sain aimu oma tulevasest töökohast, selle töökultuurist, nõudmistest,” räägib Krasnov. Oma praktilised ehitusoskused sai mees kätte juba Tartu kutsehariduskeskuses ehitust õppides, nii polnud töömehe algpraktikat ettevõttes enam vaja. „Tegime eelnevalt koolis praktilisi töid – ladusime näiteks ahju ja tegime muud ehitusega seotut,” räägib Krasnov.

Oma juhendajaga Seve Ehituses, objektijuhi Uiman Tuulikuga jäi Krasnov väga rahule. Ja tühiasi noore inimese jaoks polnud seegi, et kuna Seve Ehitus viib 90% oma puitmajadest Norra, sai ka praktikant sinna kaasa sõita.

Enniste sõnul on aeg tähtsustada töölise ametit ja haritud töölise mainet. Oskustega tööline, kellel on vastav kutse või rakenduskõrgharidus, peab olema ühiskonnas au sees. “Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolis pakutav haridus peab käima arenguga kaasas”.

 

 


  • Jaga: