Prindi

TTK õppejõud Ingrid Joost: tööjõust on kujunemas Eesti tööstuse suurim pidur08.02.2016

Tänases Äripäeva Tööstusuudistes ilmus usutlus TTK õppejõu ja tootmiskorralduse õppekava väljatöötamise töörühma juhi Ingrid Joostiga, kelle sõnul on Eesti töötleva tööstuse suurimaks probleemiks kujunemas kvalifitseeritud tootmisspetsialistide puudus.

Joost rääkis Äripäeva ajakirjanikule, et tootmisettevõtete juhid möönavad, et mis tahes valdkonna tootmisspetsialistide leidmine on Eestis väga keeruline. “Eriti protsessiinseneride, masinaoperaatorite või tootmise planeerijate ja – normeerijate leidmine“, tõi Joost näite.

Eesti majanduse käekäik sõltub Joosti sõnul suures osas töötleva tööstuse konkurentsivõimelisusest, kuna viimane on aluseks jätkuvaks ekspordivõimekuse kasvatamiseks. „Töötlev tööstus omab majanduskasvus kaalukat rolli, mõjutades oma osakaaluga ligi 20% SKT-st. Paraku on aga töötleva tööstuse ettevõtted siiani olnud olukorras, kus on puudus kõrgkvaliteedilisest tööjõust. Pakutavas kutsehariduses jääb vajaka kaasaegsete tootmiskorralduse süsteemide tundmisest ja teadmisest ning edasiandmisest õpilastele“, selgitas Joost.

Sama probleem on Joosti hinnangul ka kõrgharidussüsteemis. „Eestis ei õpetata hetkel töötleva tööstuse keskastme- ja esmatasandi juhte. 2009-2011 MKMi tellitud uuringus tõid paljud firmad välja, et Eestis ei ole võimalik üheski kõrgkoolis tootmisprotsesside korraldamist õppida“. Ainsa positiivse näitena tõi ta välja TTÜ-s inglisekeelse magistriõppe kava “Industrial Engineering and Management” . Samas, ainult sellest tema hinnangul ei piisa ja nii ei jagugi meil kvalifitseeritud ja kaasaegsete teadmistega tööstuse spetsialiste, näiteks tootmisjuhte ja tootmisprotsesside korraldajaid. „Oskustööliste, keskastmejuhtide või tootmisjuhtide puudumisest hakkabki kujunema just meie tööstuse ja seega majanduse pidur“, ütles Joost.

Ingrid Joost märkis, et 2014.aastal toimus TTK-s tootmisjuhtimise ja -korraldamise eriala loomise vajaduste väljaselgitamiseks erialaliitude ning kõrgkooli vaheline ümarlaud, kus arutleti uue eriala vajaduse ja võimaliku sisu üle. „Ühine otsus oli, et arvestades asjaolu, et Eestis on enamus töötleva tööstuse ettevõtted väikese või keskmise suurusega ning sellest lähtuvalt peaks antud eriala olema eelkõige rakendusliku kõrghariduse baasil“, täpsustas Joost. „Otsustati, et TTK on antud eriala õpetamiseks parim Eestis tegutsev kõrgkool ning koolil on olemas ka kõik õpetamiseks vajalikud kompetentsid. Eesti väiksust arvestades, võiks antud õppekava põhiosa olla valdkonnaülene ja peaks sisaldama kõiki erinevaid kaasaegseid tootmiskorraldamise meetodeid, sealhulgas LEAN-meetodeid ja parimaid praktikaid. Õppekava peaks olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline“, sõnas Joost. Arutelul leidis kinnitust ka vajadus moodustada töörühm õppekava koostamiseks, milles osalevad töötleva tööstuse valdkondade esindajad ja eksperdid.

Joost meenutas, et 2014. aasta sügisel algatati ka tootmisjuhi kutsestandardi väljatöötamine. „Arvestades asjaolu, et senini on Eestis õpetatud tootmiskorralduse alaseid teadmisi ainult valdkonnapõhiste insener-tehnilistel või tehnoloogia erialadel, sai enne kutsestandardi väljatöötamist kaardistatud erinevate tööstuse valdkondade tootmiskorraldamisega seotud ühisosa. Viimases osalesid erinevate töötleva tööstuse valdkondade erialaliidud ning selle tulemusena otsustatigi luua vastav kutsestandard, mis kinnitati eelmisel aasta märtsis“. Nüüdseks on TTK-s  algatatud tootmiskorraldamise õppekava väljatöötamine ning kool on esitanud õppekava Haridus- ja Teadusministeeriumisse kinnitamiseks.

„Antud eriala õpetamise juures on olulisel kohal kõrgkooli ning tööstusettevõtete koostöö. Tootmise ja tootmiskorralduse õppekava põhiosas on valdkonnaülene, õppekava läbinud üliõpilased saavad üldteadmised erinevate töötleva tööstuse valdkondade tehnoloogiatest, tootmistehnikast, kaasaegsetest tootmisprotsesside korraldamise ja tõhustamise meetoditest jne“, tutvustas Joost.

„Esimestel kursustel plaanitakse tutvustada erinevaid töötleva tööstuse valdkondi, praktika käigus spetsialiseerub tudeng ühele kitsamale valdkonnale ning saab selles ka põhjalikumad teadmised“, täpsustas Joost.

Joosti hinnangul on õppekava interdistsiplinaarne, hõlmates mitmeid valdkondi, mille põhjalik tundmine on oluline töötleva tööstuse ettevõtte konkurentsivõimelisuse tõstmiseks. „Eesti väiksust arvestades ei ole kahjuks mõistlik hakata õpetama eraldi mingi kitsama tööstusvaldkonna tootmiskorraldamist, sest tööjõuturul puudub selleks vajadus“.

Joost loodab, et ministeeriumile esitatud õppekava kinnitamine ei takerdu bürokraatiasse ning TTK saab tuleval sügisel uue eriala avada.

Allikas: Äripäeva tööstusuudised. Foto: Äripäev


  • Jaga: