Prindi

TTK-s arutati Eesti energiatulevikku26.04.2016

Aprilli neljandal nädalal külastasid TTK-d Nordplus programmi raames Taani, Islandi, Rootsi ja Soome tudengid. Kõik tudengid õpivad kas keskkonnaga või energiatehnikaga seotud erialasid.

Projekti eesmärk on koostöös arendada nii üliõpilaste omavahelisi kontakte kui ka rakenduskõrgkoolide omavahelisi suhteid. Iga aasta toimub intensiivõppenädal, sel aastal võõrustas seda Tallinna Tehnikakõrgkool ja kõnealuse koostöö raames toimus see Eestis juba kolmandat korda.

Intensiivõppenädalaks pidi tegema ka ettevalmistusi. Nimelt, pidid kõik tudengid uurima, kuidas nende kodumaal energiatootmine on korraldatud – kui suur on energiatarbimine, milliseid kütuseid ja allikaid kasutatakse? Nädal algaski ettekannetega, kus riikide kaupa kõneldi teema lahti.

Seejärel jaotati tudengid eri maade esindajate kaupa viide segagruppi ning neile anti ülesanne, mida koos lahendada. Selleks ülesandeks oli küsimus „Kuidas võiks Eesti tulevikus energiat tarbida ja toota?“

Taustaandmeteks olidki tehtud eeltöö, samuti külastati nädala jooksul erinevaid ettevõtteid Eestis – vaadeldi hüdroelektrijaama kui ka põlevkivi soojuselektrijaama, samuti biogaasi tootmist mitmes ettevõttes jne.

Nädal lõppes kokkuvõtvate ettekannetega ning tulemused olid üsna erinevad. Mida toonitati? Paljud jõudsid arusaamisele, et energiatarbimist üldiselt tuleks vähendada, sest energiaraiskamist on Eestis üsna palju – ettevõtted kasutavad vananenud tehnoloogiaid ning hoonete energiatõhusus on väike.

Mida soovitati? Põlevkivi peetakse Eestis rahvuslikuks tööstusharuks, kuid selle kasutegur on siiski väike ning selle kasutamist tuleks kas vähendada või üldse lõpetada. Kui praegu tuleb 90% kogu energiatootmisest põlevkivist, siis tulevikus võiks see langeda koguni 10%-ni. Ülejäänud energiatarbimine võiks tulla siiski taastuvenergiast, mille esimene samm peaks olema see, et lubataks taas kasutada Narva elektrijaamades toormena biomassi.

Suur probleem on Eestis ka see, et soojuse ja elektri koostootmist on väga vähe. Need jaamad ja tehnoloogiad peaks ühendama, et tekiks võimalus jääksoojuse ärakasutamiseks, mis tekib elektri tootmisest. Ühena lahendustest pakuti välja, et elektrijaamade ümber võiks olla suure energianõudlusega ettevõtted – kas kasvuhooned või külmhooned, kus ühe ettevõtte jäätmed oleksid teise toore. Riik peaks siinkohal sellist tööstussümbioosi põhimõtet toetama, mitte ootama, et see isetekkeliselt toimima hakkaks. See on ka iseenesest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks põhimõtetest.

Leiti, et 90% taastuvatest energiaallikatest 40% võiks olla biomassi kasutamine, 40 % tuuleenergiat ja 10 % päikeseenergiast.

Kui tuulest jääb nö puudu, siis peaks pöörama pilgud Põhjamaade energiaturule, millega on nüüdseks kujunenud välja hea ühendus. Ka päikeseenergia tootmine areneb väga jõudsalt ning ka Eestis on potentsiaali seda lahendust kasutada. Välja pakuti ka laineenergia kasutamist, millest tekkis elav arutelu, kui realistlik see lahendus on, kuid kaalumise alla see võeti.

 


  • Jaga: