Prindi

TTK-s uuriti aasta vältel keskkonnasäästlikust26.08.2016

TTK keskkonnatehnoloogia õppetooli eestvedamisel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel uuriti TTK-s 2015 aastal kooli keskkonnamõju jäätmetekke, energiatõhususe, valgustuse ning koolipere liikumisharjumuste osas ning esitati kooli juhtkonnale ettepanekud TTK keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Uuringu käigus saadud tulemuste põhjal töötati 2500 õpilase ja töötajaga TTK jaoks välja uus jäätmete kogumissüsteem, tõstatati küsimus kaasaegse rattaparkla rajamisest ning sõidukite ühiskasutamiseks. Samuti tehti ettepanekuid valgustuse rekonstrueerimiseks ja päevavalguse paremaks tarbimiseks ning õppehoone energiatõhususe suurendamiseks.

Projekti raames arendati välja ja viidi käibesse jäätmete liigiti kogumist võimaldav jäätmekäitlussüsteem. Selle jaoks tuli välja selgitada koolis igapäevaselt tekkivate jäätmete kogused, leida sobivad prügikastid ning paigutada need koos vajalike juhistega optimaalsetesse asukohtadesse. Uue süsteemi kasutusele võtmise järel kogutakse ligi 80 protsenti TTK-s tekkivatest jäätmetest liigiti.

TTK õppekorpuste sisekliima ja energiatõhususe analüüsist selgus, et sisekliima on õpperuumides valdavalt hea, kuid esineb mõningaid kõrvalekaldeid standardite kohastest mugavuskriteeriumitest. Tänaseks on kool alustanud soojusliku mugavuse parandamiseks renoveerima A korpuse küttesüsteemi. Välja ehitatud on ventilatsioon, mis vajab seadmete lõikes seadistusi. Suurimaks väljakutseks on siseõhu kvaliteeti halvendamata optimeerida ventilatsioonisüsteemide tööd nii, et energiakasutus väheneks.

Projekti käigus uuriti ka TTK ruumide valgustust, mis peaks looma tudengitele ja töötajatele tööks soodsa ning mugava keskkonna. Uuringus leiti, et TTK vajab valgustuse rekonstrueerimist, mis võimaldaks säästa energiat ning luua soodsama töö- ja õpikeskkonna. Lisaks kaasaegsemale valgustuslahendile saaks energiakasutust vähendada ka päevavalgust paremini ära kasutades. Selleks soovitati asendada läbipaistmatud rulood lamellide või ribikardinatega. Uuringu tulemustes tehti ka ettepanek üle vaadata töökohtade paigutus, kuna akendest paistvat päevavalguse kvaliteeti ei kompenseeri ükski tehisvalgus. Töökohtade asetamisel tuleks arvestada näiteks arvuti asukohta töökohal nii, et arvutiekraani heledus ei võistleks aknast paistva loodusvalguse heledusega. Paigutades töötaja näiteks seljaga seina vastu, saaks ta näha nii aknast välja kui ka ukse poole ning päevavalgus ei segaks arvutiga tööd.

Üliõpilaste ja töötajate igapäevaseid liikumisharjumisi uurides selgus, et jalgratast kasutab igapäevase liiklemisvahendina vaid 1 protsent tudengitest ja 2 protsenti personalist, kuid ligi pool üliõpilastest ning viiendik töötajatest kasutab TTK-s käimiseks ühistransporti. Küsimusele, kas jalgrattaga liikumist kasutataks rohkem, kui TTK omaks kaasaegset jalgrattaparklat, vastas ligikaudu kolmandik vastanutest, et kasutaksid jalgratast vähemalt mõned korrad nädalas. Kuigi numbrid annavad tunnistust, et jalgratas ei ole Tallinnas arvestatav liiklemisvahend, jääb uuringu läbiviijate hinnangul üles küsimus, kas turvalise jalgrattaparkla rajamine ning kaasaegse pesuruumi loomine võiks siiski suurendada jalgratta kasutajate osakaalu liiklemisvahendina.

Uuringuga saab täpsemalt tutvuda all:

Energiatõhusus
Jäätmeteringlus
Mobiilsusuuring
Valgustus


  • Jaga: