Emailvannide puhastamine tualetipuhastusvahendiga – müüt või tegelikkus? - Tallinna Tehnikakõrgkool
Search
Close this search box.

Emailvannide puhastamine tualetipuhastusvahendiga – müüt või tegelikkus?

Emailvannide puhastamine tualetipuhastusvahendiga – müüt või tegelikkus?

Määrdunud emailvannid võivad tuju rikkuda iga kord kui nn puhtuse paleesse siseneda. Kuidas ometi saada määrdunud vannid taas säravvalgeks, eriti piirkondades, kus on looduslikult roostesem vesi? Kas tualetipuhastusvahend on õige vahend vannide puhastamiseks ja kas selline viis on ka keskkonnasõbralik? Viiteid ja näpunäiteid jagab TTK keemiaprofessor Viiu Sillaste ning selgitab milliste puhastusvahenditega, mis juhtudel ja miks peaks vanni puhastama.

Vannide määrdumine sõltub vee kvaliteedist

Professor Viiu Sillaste hinnangul saavad enamikes kodudes Eestis praegu nii vann kui ka tualetipott ühesuguse vee. „See tähendab seda, et vee kvaliteet sõltub sellest, kui puhtaks see vesi on tehtud, kui tegemist on ühisveevärgi veega. Peamiseks „värvijaks“ või kahjustajaks, mis nii tualetipotti kui ka vanni rikub, on raud oma erinevate ühenditega. Raudoksiid, -hüdroksiid. Raud on seal oksüdatsiooniastmega 3 või valentsiga 3 ning sellel on oranžikas-pruunikas värvus“, selgitab Viiu Sillaste põhjust, miks säravvalge ajaga värvi muudab.

„Sisuliselt see pruunikas värvus meile halvasti ei mõju ja midagi meile ei tee. Võime juua ka suurema rauasisaldusega vett – see reageerib meie organismis maohappega ja raud läheb näiteks hemoglobiini koostisesse. Aga inimestena me hindame vannituba esteetiliselt ning pruunikas värvus võib viidata, et me justkui ei hoolitse selle ruumi eest, mis meie endi puhtust peaks tagama.“

Tualetipuhastusvahend on tõhusaim?

„Vanni puhastamiseks võib tualetipuhastusvahendit kasutada, kui tegemist on äärmusliku juhtumiga. Kui vanni pole tõesti kaua aega põhjalikult puhastatud. Küsimus on kontsentratsioonides ja soovitatav oleks siiski kasutada vannide puhastamiseks ettenähtud vahendeid,“ avaldab professor Sillaste arvamust.

Raua toimest määrdunud vanni puhastamiseks tuleb kasutada happelisi vahendeid

„Roostekarva vannid on raudhüdroksiidi toimel enamasti määrdunud ja seda aluseliste puhastusvahenditega (naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, seebikivi sisaldav jne), nagu näiteks rohelise seebiga, puhtaks ei saa“, selgitab Sillaste milliseid märkmeid peaks pakendilt vaatama. „Aluseliste vahenditega tuleb ka ettevaatlik olla, kuna need söövitavad nahka. Seega peaks kindlasti kandma kummikindaid puhastamisel“, meenutab Viiu Sillaste.
„Raua toimest määrdunud vanni puhastamiseks tuleb kasutada happelisi vahendeid, selliseid, mis muudavad raudhüdroksiidi lahustuvaks ühendiks“, selgitab Sillaste keemilisi protsesse.

Milline hape on puhastamiseks parim?

„Soolhape on üks selliseid happeid, mis puhastab hästi nii rauaroostet, aga kahjuks söövitab ta ka vanni emailglasuuri, mistõttu seda ei ole soovitatav kasutada. Lõpptulemus võib jääda selliseks, et vanni pind hakkab lausa nahka kraapima. Hea variant oleksid pigem äädikhape“, tutvustab Viiu Sillaste alternatiivi.

Mida teha juuksevärvidest parkinud vannidega?

„Endiselt värvitakse juukseid palju ka kodus ning juustest mahapestav värv määrib vanni emailkatet. Tavaliselt nende koostist ka pakendi peal ei ole“, märgib professor Sillaste. „Värvi eemaldamiseks iseenesest on aga väga hea vahend vesinikperoksiid (H2O2), sest see valastab (muudab värvaine värvituks). Vesinikperoksiidi kasutavad ka juuksurid, sest ta laguneb hästi kiiresti veeks ja monohapnikuks ja see monohapnik ongi see, mis oksüdeerib – järgi jääb puhas vesi, mis on meile täiesti kahjutu. Vesinikperoksiidi saab tellida või apteegist, aga tuleb jälgida selle kontsentratsiooni – 30% on kindlasti liiga kange. Ning kindlasti tuleb käsitlemisel taaskord kasutada kindaid“, täpsustab Viiu Sillaste nõuannet.

Esmalt tuleks selgitada, millest on vann määrdunud

Viiu Sillaste selgitab lähemalt ka seda, et tuleks olla tähelepanelik, millest on vann üldse määrdunud, enne kui seda kangete puhastusvahenditega puhastama hakata. „Kui vann on määrdunud lihtsalt rasvadega, mis tulevad kehalt, kuna naha pind toodab seda teatud määral, ei tasu kohe happelise või aluselise vahendiga vanni puhastama tõtata. Rasvu võib vannipinnale tekitada ka kreemitatud nahk. Eemaldamiseks piisab näiteks söögisoodast või seebist, mida lapiga laiali hõõruda. Jah, tavaliselt sisaldavad seepi (pindaktiivseid aineid) ka puhastusvahendid, aga kui neis on liiga palju happelisi või aluselisi toimeaineid, siis nad lõhuvad vanni emailpinda, mis omakorda muudab selle karedaks. Seega tasuks alati alustada nõrgematoimelistest vahenditest ja kui need ei toimi, siis kasutada alles tugevamaid“, annab Viiu Sillaste nõu.

„Olukorras, kus vann on nädalajagu tagasi nn suurpuhastuse juba saanud, tasuks järgmine kord teda leebemate vahenditega puhastada. Piisab täiesti seebist või duššigeelist, seal on pH paigas, aga ta eemaldab rasvakihi vanni emaililt.“

„Igal juhul on aga kõige olulisem peale puhastamist, mistahes ainega, oluline vann korralikult ohtra veega loputada“, lisab Viiu Sillaste lõpetuseks.

 

 

Uudised
ja pressiteated

Ava vestluse aken
1
Tuled meile? Uuri siit :)
Scan the code
Tallinna Tehnikakõrgkooli vastuvõtt
Hei! Kas saan aidata?