Prindi

Ehitusinstituudi lõputööd pakuvad värskeid lahendusi teedeehitajatele16.10.2018

Maanteeamet tõi oma väljaandes TeeLeht välja kolm silmapaistvat TTK ehitusinstituudi teedeehituse eriala lõputööd, mis pakkusid värskeid lahendusi nii linna peamise magistraaltänava projekteerimiseks, teekatte tugevuse testimiseks kui ka täiesti uudseks asfaldi tootmise tehnoloogiaks.

Robert Peterson käsitles A.H. Tammsaare tee – Tondi tänava – Rahumäe tee ristmiku projekteerimist. Töös on välja pakutud ühe olulisema magistraaltänava ristmiku laiendus, et parandada selle üldist seisukorda ning läbilaskevõimet ja liiklusohutust tipptundidel, mil Mustamäe, Lasnamäe ja kesklinna ning Nõmme suunas liikumine on raskendatud.

Uue lahendusega kahaneb väiksema koormusega pöörderadade kasutusmaht ja paraneb põhisuundade läbilaskevõime. Liiklussaarte lahendus suurendab kergliiklejate ohutust tee ületamisel, samuti on lisatud eraldussaared, et ühekorraga ei ületataks üle kolme sõiduraja.

Juhendaja K-projekt ASi transpordiplaneerija-konsultant Taavi Agasild sõnab, et koostatud on terviklik lahendus, mis arvestab nii liiklejate kui ka tee infrastruktuuriga ning arvestab kõigi ehituslike nõuetega.

Martin Eelmaa uuris TTK teedelaboris dünaamilist koormusplaati ja liikuva ratta seadeldist, neid koormamisviise võrreldes ja otsides sealjuures võimalikku üleminekutegurit.
Lõputöös jõudis autor järeldusele, et dünaamiline koormusplaat ja rattakoormusseade ei ole omavahel võrreldavad, kuna tegemist on funktsioonilt ja tööpõhimõttelt väga erinevate aparaatidega.

Juhendaja TTK ehitusinstituudi lektor Sven Sillamäe sõnul tehti lõputöö ühe geosünteedi tootja tellitud uuringu raames, kus katsetati ja võrreldi kahte tihendamisviisi koos geovõrguga ja ilma selleta. Teema pakkus juhendajale huvi, kuna maailmas ei ole tema teada teist taolist katseseadet, kus saab nii kiiresti ja lihtsalt kasutada kahte koormust ning uurimisasutustes on laialt levinud eeskätt dünaamilise plaadiga koormamise süsteemid.

Janar Liiva uuris asfaldi tootmise ühte arengusuunda, milleks on segu tootmise temperatuuri alandamine ning selle väljavaateid ja võimalusi. Lõputöö jõudis järeldusele, et nn sooja segu kasutamine oleks keskkonnasäästlikum, sest madalama temperatuuriga paiskub õhku vähem jäätmeid, paraneb töökeskkond ning väheneb energiakulu ning Eestis oleks mõistlik see suund kasutusele võtta, kuna võimaldaks meie kliimavöötmes asfaldi paigaldamise hooaega pikendada.

Puudustena tuuakse välja lühike kasutuskogemus, pragunemise sagedasem esinemine võrreldes kuumade segudega ning lõpptoote kõrgem maksumus.

Juhendaja TTK ehitusinstituudi lektor Mati Toome märkis, et lõputöö käsitles tootmistehnoloogiat, mis pole veel Eestisse jõudnud, kirjeldades sooje asfaltsegusid kasutavate riikide kogemusi.

Rohkem infot TeeLehe sügisnumbrist.


  • Jaga: