Prindi

Tallinna Tehnikakõrgkooli egiidi all valmis mahukas uuring nahkhiirekoloonia kohta22.01.2021

Tallinna Tehnikakõrgkooli keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise õppekava juht Oliver Kalda sai valmis uuringu, mis näitab et Tallinna Kadrioru pargi nahkhiirekoloonia tänu nahkhiire uurijate ja keskkonnaspetsialistide tehtud ettepanekule ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahasüstile tublisti kasvanud, kirjutab tänane Postimees.

Oliver ja Rauno Kalda uurisid Tallinna Tehnikakõrgkooli egiidi all, keskkonna- ja kommunaalameti ning KIKi toel, kuidas on mõjutanud nahkhiiri Kadrioru pargi uuendamine ja ümbruskonna majade renoveerimine viimasel kümnel aastal. Lisaks valmisid nahkhiirte leiuandmete ja leitud varjepaikade kaardid.

Uuringus selgus, et nahkhiirte elutingimusi on märkimisväärselt parandanud Kadrioru pargi kirdetiigi rekonstrueerimine ja Jaapani aia loomine. «Varem oli Kirdetiigi veetase madalam ning veepeegli pindala väiksem. Samuti oli lauluväljaku poole jääv Tagatiik veest tühi ning seetõttu leiavad nahkhiirte poolt vähe kasutust,» kirjutavad Kaldad uuringu kokkuvõttes. «Samuti oli tiik ja praegune Jaapani aed 2009. aastal suures osas valgustatud. Nüüd on Jaapani aia valgustus vähene ning valgustid ei valgusta ülemäära veekogusid. Ka niitmise vähendamine meeldib nahkhiirtele.»

Nahkhiirte elupaikade kõige olulisemad komponendid on puud ja veekogud. Eriti tähtsad on vanad ja suured puud, kus leidub nahkhiirtele sobivaid varjepaikasid, nende vahel on paremad lennu- ja toitumisvõimalused. Kalda kiitis selle koha pealt Alumist aeda ja soovitas mujalgi Jaapani aiast eeskuju võtta.

Kalda rääkis Postimehele et «Nahkhiirtele soodsa elupaiga säilimiseks soovitame langetada vanu puid nii vähesel määral kui võimalik. Kui puu on haige ja võib olla ohtlik, tuleks kaaluda kasvõi selle osalist säilitamist,» seisab uuringu kokkuvõttes. Samuti on seal soovitused vältida suurte alade korraga lagedaks raiumist, säilitada pargis pimedad alad ja valgustus sihtida vaid otse teeradadele.

Kalda paneb Kadrioru piirkonna majaomanikele südamele, et suuremaid ehitustöid, eelkõige katusevahetust ja laudise vahetamist, ei võetaks võimalusel ette mai keskpaigast juuli lõpuni. «Kui koloonia on majas, eriti noored, kes veel ei suuda lennata, nahkhiired hukkuvad,» ütles Kalda. Kui tööd on vaja sättida suvele, tuleks enne kindlasti kontrollida, ega majas nahkhiiri ela.

Eestist vaadeldud 14 nahkhiireliigist elavad Kadriorus veelendlane, põhja-nahkhiir, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir ja suurvidevlane, korra on kohatud ka tiigilendlast. Lisaks pargile kuuluvad nahkhiirte elukompleksi lauluväljaku ja Pirita jõe ürgoru piirkond.

Kadrioru pargis elavad nahkhiired

Kadrioru pargis elavad nahkhiired

Põhja-nahkhiir ((Eptesicus nilssonii) – Umbes 50 isendit

Pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) – Umbes 50 isendit

Veelendlane (Myotis daubentonii) – Umbes 20 isendit

Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) – Umbes 10 isendit

Kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) – Üksikud isendid

Suurvidevlane (Nyctalus noctula) – Üksikud isendid

Tiigilendlane (Myotis dasycneme) – Üksikud isendid

Allikas: Oliver Kalda
Foto: Rauno Kalda

 


  • Jaga: