Liigu sisu juurde
Kui aastaid on räägitud insenerivaldkonna järelkasvu kahanemisest, siis 2025. aasta vastuvõtunäitajad Tallinna Tehnikakõrgkoolis viitavad selgelt vastupidisele trendile. Inseneriakadeemia toetusega tehnika-, tootmise- ja ehitusvaldkonna erialadele laekus võrreldes eelneva aastaga 15,8% rohkem avaldusi.
Avaldusi kokku esitati 2025. aastal 3491 (eelmisel aastal 3357), mis tähendab kõrgkooli lõikes kasvu 4% võrra. Silmapaistvaima tõusu tegi tehnikainstituut, kuhu esitati 783 avaldust (eelmisel aastal 626), mis tähendab 25% kasvu, ning tehnoloogia ja ringmajanduse instituudis, kuhu laekus 318 avaldust (eelmisel aastal 224, kasv +41%). Tehnikainstituudi kõik erialad kuuluvad Inseneriakadeemia toetuse alla, samas kui tehnoloogia ja ringmajanduse instituudis kuulub Inseneriakadeemia alla kaks eriala kolmest.
Avalduste arv tehnika, ehituse ja tootmisega seotud erialadele on olnud Tallinna Tehnikakõrgkoolis viimastel aastatel kasvutrendis – kokku laekus sel aastal avaldusi võrreldes 2024. aastaga 15,8% enam. Kõige populaarsem insenerieriala on hoonete ehitus, järgnevad autotehnika, masinaehitus, elektritehnika ning tootmise juhtimine ja digitaliseerimine. Kokku laekus avaldusi hoonete ehituse, teedeehituse, robotitehnika, elektritehnika, autotehnika, masinaehituse, keskkonnatehnoloogia- ja juhtimise ning tootmise juhtimise ja digitaliseerimise erialadele 1703, mis moodustavad avalduste koguarvust u 49%.
Inseneriõppe olulisus on tõusnud suuremas plaanis pilti ja tänu Inseneriakadeemiale on olnud võimalik panustada enim erinevatesse populariseerimistegevustesse. Eelvestlustest kandidaatidega joonistus selgelt välja, et otsuseid juhib üha enam eriala praktilisus ja tugev tööturu väljavaade. Inseneriakadeemia järjepidev panus valdkonna populariseerimisse ja tehnikaõppe tutvustamisse on tulemusi andmas – noored näevad reaalvaldkondade õpinguid atraktiivse tuleviku karjäärivalikuna.
Muutus on toimunud ka avalduste esitajate profiilis – eriti silmatorkav on kutsekoolide lõpetajate osakaalu kasv. Kui 2024. aastal moodustasid kutseharidusega kandidaadid 17 protsenti kõigist kandideerijatest, siis tänavu on see kasvanud 20 protsendini. Arvuliselt tähendab see 513 kandidaati, võrreldes mulluse 414-ga. Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Polütehenikum ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus olid peamised koolid, kust kutsekeskharidusega noored TTK-sse suuna võtsid. See näitab, et rakenduskõrgharidus sobitub hästi ka praktilise taustaga õppurite haridusteekonda. Üldhariduskoolidest tõusid esile Rakvere Riigigümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ja Rae Gümnaasium.
Vanuseliselt on pilt jäänud sarnaseks varasematele aastatele – 37% kandidaatidest olid 19-aastased või nooremad, 38% vanuses 20–29 ning ülejäänud 30-aastased ja vanemad.
Tänavused sisseastumise tulemused kinnitavad, et Tallinna Tehnikakõrgkool on kindlustamas oma rolli tulevikku vaatava rakenduskõrghariduse pakkujana, eriti tehnikaerialade valdkonnas. Avalduste arvu kasv ja mitmekesisem kandideerijate taust näitavad, et inseneriõppel on jätkuvalt tugev positsioon ning seda mitte ainult Eesti tööturuvajadustest lähtuvalt, vaid ka noorte endi teadliku valiku tulemusena.
