Tallinna Tehnikakõrgkooli 102. aastapäeva kinnisvarahalduse teemalisel visiooniseminaril jäid kõlama eelkõige kinnisvara väärtuse loomega seotud küsimused, ettevõtete ja riigi kinnisvarahaldajad kõnelesid energiasäästlike lahenduste kasutamisest ja haldamise digitaliseerumisest ning jagasid kogemusi ja tulevikuplaane.
Majandus- ja kommunikatrsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Karin Sillmann rääkis riigi rollist elukeskkonna kujundamisel, nentides, et olukorras kus elamufond on eraomanduses saab riik avaldada suunavat mõju ainult rahastusmeetmetega. Suurim probleem kahaneva elanikkonnaga riigis on riigi seisukohalt tervete piirkondade välja suremine ja hüljatud korterelamud, näiteks tõi Sillmann Kohtla-Järve. „Lammutama pole halvasti hoitud kinnisvara võimalik hakata, ent vastav seaduseelnõu halbade peremeeste mõjutamiseks on ministeeriumis välja töötamisel“, sõnas Sillmann. Headest arengutest tõi Sillmann välja BIM tehnoloogia, mis võimaldab ehitamist säästlikumalt planeerida ja tõi avalikust sektorist targa tellija näitena välja Tallinna kui kõige edumeelsema kohaliku omavalitsuse mudelprojekteerimise rakendamisel. Kõige paremini on BIM projekteerimise konkurentsieelise Silmanni hinnangul ära tabanud erasektor.
Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand rääkis kinnisvaraturu uutest suundmustest ja tarbijakäitumisest kinnisvara soetamisel. Allekand tõi välja, et eluruumid on suuremad kui kunagi varem, samal ajal leibkonnad aina väiksemad ning inimestel on elamiseks ruumi järjest rohkem. Kodu soovib ostja uues majas ja remonti tehakse ise järjest vähem. Hinnas on energiatõhusus ning rekonstrueeritud paneelmajas on korterid keskmiselt 9 protsenti kallimad, kui korda tegemata majas, ent siiski 20 protsenti odavamad uusarendustest. Allekand püstitas küsimuse, kui palju on mõtet investeerida paneelelamute rajoonis majade korrastamisesse, kui elukvaliteet seal tervikuna ei muutu. Korterite üüriturust rääkides ütles Allekand, et praegu on Tallinnas juba mitmed suurte üürimajade projektid töös, sest ettevõtted näevad üüriturus suure portfelli ja pikaajalise strateegia olemasolul investeerimisvõimalust. Allekandi sõnul muutub teenus üürilevõtja jaoks tulevikus kindlasti paremaks. Keerulisse olukorda võivad sattuda väikeinvestorid, kes laenuga soetatud korterit välja üürivad.
Seminaril osalesid veel Alex Roost RKAS-st, kes kõneles riigi kinnisvara senisest tõhusamast haldamisest, Ülari Niinemägi BPT Real Estate AS-st, kes arutles kinnisvarahalduse võtmeküsimustest lähitulevikus, etnoloog Heiki Pärdi, rääkides teekonnast kaasaegsesse elamise ja töötamise ruumi ning Kaia Kirs Reminet OÜ-st, kes tutvustas innovatiivseid IT tehnoloogial põhinevad lahendusi kinnisvara korrashoiu valdkonnas.
