Liigu sisu juurde
Kui mõtleme tuletõrjujate, politseinike või tervishoiutöötajate vormiriietusele, ei mõtle me tavaliselt sellele, kui keeruline on nende soetamine. Iga kaitseriietuse taga on tegelikult mitmetahuline protsess, mis hõlmab hangete seadusandlust, tehnilisi nõudeid, tarnijaid, testimislaboreid ning lõpuks ka inimesi, kes neid rõivaid igapäevaselt kannavad. Ekspertide sõnul on isikukaitsevahendite (IKV) ja vormiriietuse avalikud hanked märksa keerukamad, kui kõrvalt paistab.
Seda teemat käsitlesid Riia Tehnikaülikooli professor Inga Dāboliņa ja Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Ada Traumann rahvusvahelisel veebiseminaril „Isikukaitsevahendite ja -rõivaste hangete juhtimine: väljakutsed ja võimalused“. Tegu on osaga vebinaride sarjast, mis leiab aset 2027. aastal mais Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimuva 12. Euroopa kaitseriietuse konverentsi ECPC2027 raames.
Keeruline süsteem
Inga Dāboliņa sõnul on vormiriiete hankimisse kaasatud väga erinevad osapooled, sealhulgas tootjad, edasimüüjad, teadlased, avaliku sektori asutused ja lõppkasutajad. See muudab protsessi juba algusest peale keerukaks.
Hankespetsialistid on üldjuhul juriidilistest nüanssidest ja riigihangete reeglitest teadlikud, kuid neil puudub sageli sügavam tehniline arusaam tekstiilidest. „Nad on juriidika, mitte tekstiilide asjatundjad,“ märkis Dāboliņa. Seetõttu võivad rõivaste tehnilised nõuded olla koostatud ilma piisava arusaamata materjalidest, mugavusest või rõiva konstruktsioonist.
Aeglased protsessid kiiresti arenevas valdkonnas
Avalikud hankemenetlused võivad kesta üks kuni kaks aastat. Selle aja jooksul võivad tekstiilitehnoloogiad ja materjalid märkimisväärselt edasi areneda.
Dāboliņa tõi välja, et selleks ajaks, kui hange lõpule jõuab, võivad turule olla jõudnud juba uued kangad või parema disainiga rõivad. Ometi tuginevad hanked sageli vanematele spetsifikatsioonidele, mistõttu lõpptulemus ei pruugi peegeldada valdkonna kõige uuemaid arenguid.
Tehniliste nõuete probleemid
Ada Traumann tutvustas seminaril uuringut, milles küsitleti tarnijaid ja hankespetsialiste hankedokumentide kohta. Selgus, et tehnilised kirjeldused sisaldavad sageli ebaselget või puudulikku infot. Olulisi tooteandmeid võib olla raske leida, samas kui ebamäärased kirjeldused nagu „pehme“ või „soe“ tekitavad segadust. Samuti puuduvad tihti tehnilised joonised.
Traumann selgitas, et tarnijatele valmistab raskusi ka sõnastus „samaväärne või parem“, mis on ebaselge ja jätab palju tõlgendamisruumi. Mõnikord võivad nõutud materjalid või värvid turul üldse puududa.
Testimine ja ergonoomika
Kaitseriietus peab toimima rasketes tingimustes, kuid ergonoomiline testimine on sageli piiratud. Dāboliņa rõhutas, et reaalse kasutusega välitestid on hädavajalikud, kuid nende tulemusi ei koguta alati süsteemselt.
Parema hankimise suunas
Mõlemad esinejad rõhutasid vajadust tihedama koostöö järele teadlaste, tarnijate ja avaliku sektori vahel. Professor Traumann pakkus välja, et tehniliste nõuete jaoks tuleks luua ühtne struktuur, mis muudaks dokumendid selgemaks. Professor Dāboliņa tõi esile, et kogu hanketsükli vältel tuleks kaasata tekstiilivaldkonna eksperte ning soodustada ühiseid projekte tööstuse ja teadusasutuste vahel.
Lõppkokkuvõttes ei tähenda kvaliteetse kaitseriietuse tagamine pelgalt rõivaste ostmist – see eeldab koostööd, erialateadmisi ning hankesüsteeme, mis suudavad sammu pidada tekstiilitööstuse kiire arenguga.
Vebinar on täies ulatuses järelvaadatav SIIN.
Sarja järgmine veebiseminar „Kaasav tulekaitseriietus“ toimub 10.04.2026. Seminaril esinevad Jemma Forgie, Josephine Bolaji, Jackqee Qiu, vebinari juhib professor Ada Traumann. Registreeri seminarile SIIN.
Vaata lisa ECPC2027 konverentsi ja veebiseminaride sarja kohta: https://ecpc2027.ee ja ECPC LinkedIn
Lisainfo:
