Millal on õige rehvivahetusaeg? 24.10.2017

Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudi lektor Sven Kreek annab nõu, millal oleks õige aeg talverehvide vahetamise peale mõelda.

Millal on käes rehvivahetusaeg?

„Paarkümmend aastat tagasi oli aeg, kui sõideti aasta läbi suverehvidega – sellest polegi teab, mis kaua, kui naastrehvid alles ilmusid. Tänapäeval on aga sõidutempod teised ja selleks, et mitte olla ohtlik nii endale kui ka teistele, tuleb tõesti olla tähelepanelik ilmaoludega ning võimalikult õigel ajal rehvid vahetada“, nendib Sven Kreek. Lektor aga lisab, et siinkohal tuleb ka rõhutada seda, et autole võib panna alla ka tipprehvid, kuid see ainuüksi turvalist sõidukogemust ei paku. „Tuleb siiski olla pidevalt valvas liikluses, kuna kahjuks on teedel endiselt palju joobes juhte, kihutavaid juhte ning inimesi, kes autot füüsiliselt ei tunneta“.
„Kui rääkida sellest, millal on õige aeg suverehvid talverehvide vastu vahetada, siis peab ütlema, et miinuskraadid ei tähenda tingimata seda, et teed on automaatselt libedad. Õues võib olla koguni 10 miinuskraadi, aga teed ei pruugi olla veel libedad. Vastupidi võib kindlasti olla kevadel, kui väljas on juba näiteks 4 kuni 5 plusskraadi, kuid teed on endiselt libedad. Kogu võti seisneb niiskuses“, on Sven Kreek kindel.
„Täna on meil olukord, kus mõned päevad on esinenud miinuskraadid ning ilmateade lubab lund ja lörtsi – selles olukorras soovitan kindlasti panna rehvivahetusaeg kirja“.

Ettevaatust sildadel ja valgusfooride taga

„Libeduse tekkega tuleb olla eriti tähelepanelik sildadepealsetel ning valgusfooride taga, kus pidurdamine on pinnase eriti libedaks nö poleerinud“, paneb Sven Kreek südamele. Sven Kreek soovitab kriitilisel ajal kasutada ka ühistransporti ja mõne mitte nii vajaliku sõidu tegemata jätma.

Linnas võib kauem suverehvidega sõita?

„Kahjuks on juurdunud ka müüt, et linnas võib suverehvidega kauem sõita, kuna teid niikuinii puhastatakse ja soolatatakse“, toob Sven Kreek välja levinud väärarusaama. „Kui me räägime Narva või Pärnu maanteest, siis need võib-olla hoitakse tõesti „puhtamad“, aga kõrvaltänavate puhul see kindlasti ei kehti. Samuti peab arvestama sellega, et soolatamine ei ole püsiv lahendus – kui on ikka väga kange külm väljas, siis päeval puistatud sool võib õhtuks jäätuda ning jällegi pidamist ei taga“.

Kontrollige oma rehvide kvaliteeti

Lektor rõhutab, et talverehvid tuleb enne vahetamist kindlasti üle vaadata ja veenduda, et sealne muster on sügavam kui 3 mm. „Vastasel juhul kitivad lörts ja lumi selle mustri kinni ja tegelikult pidamist ei ole“.
Sven Kreek tuletab meelde ka seda, et inimesed mõtleksid korra selle peale, kui suur on rehvikontaktpind teepinnaga. „See on praktiliselt täiskasvanud meesterahva peopesa suurune pindala – selle peale võiks mõelda, et kui väike see pind kokkuvõttes on, millega me sõidame, pidurdame, kiirendame. Meie autot hoiab kontaktis teepinnaga vaid nelja peopesa suurune ala“, nendib Sven Kreek.

Talverehv ei ole imerohi

„Kindlasti peab muutma oma liikluskäitumist juba esimeste külmadega –  enam ei saa sõita nagu juulikuus. Isegi, kui juhil endal on rehvid vahetatud, siis peab arvestama sellega, et kellelgi võivad need siiski veel vahetamata olla ja peab olema ettevaatlik – ei saa sõita ainult oma sõitu“.
„Palju on vaieldud ka teemal, kas kasutada lamelle või naastrehve. Siin ühtset seisukohta ei ole, aga nii palju võib öelda, et kui püsivalt sõita linnas, kus kiirus on väiksem, siis seal võib kasutada ka lamelle. Maanteedel, kus aga kiirused on suured ning teed nö poleeritakse libedamaks veel ka teiste autode poolt ning teehooldus ei ole nii operatiivne, siis seal soovitaks siiski kasutada naastrehve, et pidamine parem oleks ja sõit turvalisem“.
Lõppeks rõhutab Sven Kreek, et tuleb valida õige sõidukiirus vastavalt teeoludele ja ei pea kurvides ning sildadel sõitma tingimata 90-ga, isegi kui märk seda lubab.

 


Kommenteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*