Ehitusinstituudi lektor Egert-Ronald Parts viis läbi Tehnikakõrgkoolis eelmine aasta virtuaalreaalsuse uuringu koostöös RKAS-iga, kus katsetati erinevate mahukuste ja detailsusastmega VR prillide mudeleid erinevates tarkvarades. Eesmärk oli saada ülevaade, mis tarkvarad on turul olemas, kas neid saab kasutada ehituse meeskonnatööprotsessides, kus on nende piirid ja mida nad võimaldavad.

„Viimase kahe aastaga on virtuaalreaalsuse lahendused paljuski edasi arenenud. Turule on tulnud mitmed erinevad virtuaalreaalsuse tarkvarad, mis on täpsemalt mõeldud virtuaalreaalsuse prillide jaoks. On tekkinud side kahe süsteemi vahel – kui mõelda ehitusvaldkonna peale ja hoonete ning ehitiste projekteerimise peale, siis see side on tekkinud ehitusinfo modelleerimise ja virtuaalreaalsusseadmete vahel. Teisisõnu, BIM projekteerimise protsessis valmivaid mudeleid saame  lihtsalt visualiseerida, kasutades VR prille“, selgitab Egert-Ronald Parts.

Mida see meile juurde annab?

Lektor vastab, et me saame projekteerimise käigus valminud mudeli suhteliselt lihtsalt ja kiiremini viia visualiseerimistarkvarasse ehk siis prillidesse ning need prillid saame anda inimese kasutusse, kes saab selles hoones liikuda. „Ta näeb, kuidas see hoone saab enam-vähem valmiskujul olema, sõltub muidugi projekteerimise etapist, et mis tasemel ja detailsuseastet ta seal näeb, kuid ta saab sellest tingituna väga hea ülevaate, kuidas ruumi seadmed, sisustus ja muud olulised asjad hoones paiknevad“, kirjeldab Egert-Ronald Parts detailsemalt.
„Näiteks riiklikes hoonetes ja haiglahoonetes on väga oluline, kuidas mingid ruumiseadmed ja mööbel paiknevad. Seeläbi saab katsetada hoones liikumist ning tajuda ruumide paiknemist. Seda kõike saab nüüd palju lihtsamini ette kuvada. Teisisõnu, kui meil on tarvis projekteerimise käigus saada tagasisidet, siis on see palju lihtsam“.

„Kui tuua mudel virtuaalreaalsuse keskkonda, siis inimene seal keskkonnas ei ole ainult piiratud sellega, et ta saab ringi liikuda, vaid seal võivad olla ka mitmed täiendavad võimalused – ta saab seda infot ka vaadelda, mis on mudelisse sisse pandud, näiteks projekteerimise käigus, kui teda huvitab, mis on mingi elemendi näiteks akna teatud parameetrid, mõõtmed või materjal, siis see võib seal infona täiesti vaadeldav olla. Mudel on seetõttu teatud määral interaktiivne – võimaldab kasutajal sealt infot leida“, kommenteerib lektor.

Mis on uutmoodi?

„Tarkvarade osas on juurde tulnud võimalused, et enam ei ole kasutaja VR keskkonnas üksi. Uuenenud on see, et erinevad kasutajad tulevad VR keskkonda kokku erinevatest linnadest või kasvõi riikidest ja teevad nö virtuaalse koosoleku, vaatavad läbi mudeli läbivaatuse olulised punktid selle hoone lahendamisel või mis vajavad uurimist ning saavad ka kiiret tagasisidet, seda infot välja võttes ja jagades teiste osapooltega“.

Uute võimaluste puhul toob Egert-Ronald Parts välja, et ka ehitusfaasis võib see samuti kasutatav olla. „Vaja on ühte VR prillipaari – levinud on HTC Vive, Oculs Rift ja erinevad Windows Mixed Reality prillide komplektid. Vajalik on üks korralik lauaarvuti, mis seda VR keskkonda suudab nö jooksutada. Nii saaks selle üles panna kasvõi mõnda ehitussoojakusse poolelioleval objektil. Sellisel juhul saaks visualiseerida juba ehitusetapi vältel neid olulisi konstruktiivseid elemente ja kohti, mis ehitajat huvitavad. Ka objektijuhile võib see info kasulik olla, sest just tema peab seda infot teistele edasi andma ja selgitama. Ehitusplatsil, kus on alati kiire, saab seeläbi hoida kokku nii aega kui ka raha, sest saab kergelt ja kiirelt märgata hoone mudelis olevaid vigu“, märgib lektor.
„Hoonete puhul näiteks nende kandekonstruktsioonide ja hoone sisekliimat teenindava tehnosüsteemi näiteks ventilatsiooni omavahelised ristumiskohad on tihti problemaatilised. Kui me need kriitilised punktid VR keskkonnas juba üles leiame, siis need ei tekita enam väljakutseid reaalses ehituskeskkonnas“.

VR prillide uus põlvkond

„Kui prillidest täpsemalt rääkida, siis VR prillid, mis suudavad mahukaid ehitusinfomudeleid jooksutada, on olnud turul kaks-kolm aastat. Nad on üsna sarnased, nende resolutsioon on samalaadne, vaatevälja ulatus on sarnane, samuti tööpõhimõte. Eelmise aastaga on muutunud see, et turule on tulnud Windows Mixed Reality prillid, mille puhul erinevus seisneb selles, et neil ei ole vaja väliseid tsensoreid, mis jälgiksid kasutajat ehk siis kaameraid, mis kasutaja asukohta ruumis positsioneeriksid. Nendel prillidel on siis endal kaamerad, mis jälgivad inimest keskkonnas ehk siis üks seade/komponent on vähem. Nende miinuseks võib olla see, et jälgimistäpsus võib kohati olla madal“, toob Egert-Ronald Parts välja.

„Mida olulist VR prillide osas praegu maailmas toimub on see, et vaateväli, mis turullevinud prillidel on seni olnud 110 kraadi, milles inimese silmad näevad stereoskoopilist pilti. Uutel prillidel on aga vaateväli märksa laiem ehk vaateväli laieneb ka külgedele, see tähendab, et ulatus on peaaegu 200 kraadi, mis võimaldab keskkonnast paremat ülevaadet“, kirjeldab lektor.

„Erinevad tootjad on hakanud lisama ka silmade jälgimislahendusi ehk siis prillides on sensorid, mis jälgivad seda, kuhu kasutaja pilk on suunatud. Selle lähenemisega saaksime hoida kokku arvuti protsessimise ressurssi. Arvuti töötleb detailsemalt just seda ala, kuhu kasutaja silmad vaatavad, kuid seda osa, mida silmad nii teravalt ei näe, on väiksema detailsusega/hägusem. Seeläbi on arvutil rohkem jõudlust, mis on väga tähtis, kui me arvestame, mida meie prillid peavad kuvama“.

„Teine teema, mis on hästi oluline – kõik need prillid on arvutiga ühendatud just selleks, et kasutada ära arvuti jõudlust ehk siis nad on kaabliga ühendatud arvutisse. Kaabel võib olla liiga lühike või jalgu jääda. Lahenduseks olekski abistav süsteem, mis hoiaks seda kaablit lae all ehk välistame võimaluse, et me kogemata astuksime selle kaabli peale. Olemas on muidugi ka juhtmevabad lahendused ehk prillidele tekib juurde lisamoodul, mis arvuti ja prillide omavahelise suhtluse tekitab. Siinkohal peab muidugi ära mainima, et igasugune viide on aga kasutajale koheselt tuntav. Keskkond peab hästi ja kiirelt töötama, sest vastasel juhul tunneb kasutaja ebamugavust kuni iiveldustundeni välja“.

„Kui rääkida hindadest, siis tendents on selline, et kui mõelda mõned aastad tagasi, kui HTC Vive prillid tulid turule, siis maksid nad umbes 900 eurot“, nendib lektor. „Praegu maksavad samad prillid suurusjärk umbes 600 eurot. Windows Mixed Reality prillid maksavad elektroonikapoes 400-500 eurot. Ajas lähevad prillid küll odavamaks, kuid peale tulevad nö uued versioonid ja uue põlvkonna prillid, mis on alati kallid. Ärikasutajale mõeldud prillide hinnad on ka 6000 euro kandis“.