Prindi

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektori professor Enno Lendi inauguratsioonikõne23.09.2020

Austatud haridus-ja teadusminister, kõrgharidusosakonna juhataja, kolleegid rektorid, nõunike kogu esimees ja liikmed, TTK koolipere, daamid ja härrad.

Kahe aasta pärast täitub Tallinna Tehnikakõrgkoolil (TTK) 30 aastat tegutsemist rakenduskõrgkoolina, vast oleme inimpõlve pikkusel perioodil saanud täisealiseks. Tänan siinjuures kolleege, kes on palju panustanud ja kaasa aidanud TTK kujunemisel nüüdisaegseks rakenduskõrgkooliks.

TTK eripäraks on olnud see, kogu selle perioodi jooksul olen Arvi Altmäe järel teine rektor. Ei pea vajalikuks seda tõika rohkem lahata, äsja alanud töösuhte põhiküsimuseks mulle ja prorektoritele on pigem see, mida me tahame saavutada alanud perioodil?

Käesoleva õppeaasta alguses õpib meil 3100 üliõpilast ja töötab ligi 230 töötajat. Kõik õppekavad on rakenduskõrgharidusõppe tasemel, peamised õppehooned paiknevad siin, Tallinnas Pärnu maanteel, mõned laborid on Siidisaba tänaval ja üsna suur teenusmajanduse instituut toimetab Rakvere lähedal Mõdrikul, täites piirkondliku koolituskeskuse rolli ja parendab TTK õppekavade regionaalset kättesaadavust.

Kui vaadata põgusalt selle aasta vastuvõttu, siis õpinguid alustas 812 uut üliõpilast, neist  on päevaõppes 48 protsenti ja sessioonõppes 52 protsenti. Vastuvõetutest lõpetas sellel aastal gümnaasiumi 38 protsenti, sessioonõppes on värskeid gümnaasiumilõpetajaid vaid 20 protsenti. Ei ole enam ühetaolist üliõpilaskonda ja õppetöö ei toimu üksnes füüsilisel õppetaristul. Täna avame meie laborimaja uue korruse, kus on loodud paremad võimalused ka hübriidõppe läbiviimiseks. Kui koroonaajast midagi õppida on, siis taristu pind 7 ruutmeetrit üliõpilase kohta on piisav kontakt- ja hübriidõppe läbiviimiseks, ka siis, kui üliõpilaste arv peaks kasvama.

Kuidas edasi? Peatun lühidalt paaril valdkonnal.

Tasemeõpe
TTK tasemeõppe edendamisel lähtume jätkuvalt majandusvaldkondade arengutrendidest ja ettevõtlusorganisatsioonide prognoosidest, pidades silmas lõpetajate vajadust ja õpiväljundite vastavust tööturu ootustele. Mis puudutab võimalikku majanduskriisi ja selle mõju ulatust kõrgharidusele lähiajal, siis rõhutaks seda, et kriisi ajal on parim majanduspoliitika just intensiivne ja tulevikule  suunatud hariduspoliitika. Majanduse languse perioodil tuleks spetsialiste koolitada  mõistliku „ülepakkumisega“, sest nn vastutsükliline spetsialistide koolitus on üks meede kriisist välja tulekuks. Majanduskriiside perioodid ei lange kokku õppeprotsessi rütmiga.

Tasemeõppe kui protsessi edendamisel peame enam arvestama õppija profiili muutust, nagu ennist mainisin, tänapäevane üliõpilaskond on küllaltki heterogeenne. Erinevad õpiteed, formaal- ja mitteformaalõppe (sh ka informaalõppe) tegevused tuleb veelgi paremini voolujoonestada ja seda just üliõpilase vaatepunkist. Oleme seadnud eesmärgiks tihendada õppeprotsessi ja lühendada senist nelja-aastast õppeaega. 3,5 aastat peaks olema küllalt tugev baas siirdumiseks tööellu või siirduda edasi õppima. Tänased ja homsed lõpetajad on nagunii elukestva õppe subjektid, ja lühemad või pikemad õppeperioodid saavad edaspidi olema karjääri osad.  

Laiemas kontekstis tuleb leida lahendus mitmele väljakutsele: kuidas toime tulla näiteks selliste sisseastujatega, kelledel on üks või ka enam kõrghariduse õppekava omandatud ja õppima asudes  soovivad tegelikult omandada ühe või paar “õppekava ampsu” ning seejärel lahkuda katkestajana.
Asjade interneti ning tehnoloogiarikka töö- ja elukeskkonna ajastul on üha olulisem õpi- ja innovatsioonioskuste omandamine, sest koolis omandatud  teadmiste ja nutioskuste pooldumisaeg on ligilähedane õppeajaga. Tehnoloogiarikkal ajal tuleb kindlasti edendada üliõpilaste sotsiaalseid oskusi, seadmed ja masinad suhtlevad omavahel üha kiiremini ja üha rohkem, kuid kuhugi ei kao ühiskonnast sotsiaalne keskkond ja inimsuhted.

Rakendusuuringud
TTK on suurendanud rakendusuuringute teostamise võimekust eelkõige õppetaristu, personaliarenduse ja organisatsiooni töökorraldamise kaudu. Viimase kolme aasta jooksul on rakendusuuringute rahaline maht suurenenud 1,4 korda, välisrahastusega arendusprojekte on veidi rohkem kui 30.

Rakendusuuringute läbiviimisel näen TTK peamiste koostööpartneritena Eesti ettevõtteid ja institutsioone, koostoime ettevõtetega seisneb peamiselt rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste teostamisel.

Rakendusuuringud on ühe kõrgkooli lahutamatu osa, uuringute otsekulud peaks olema ka edaspidi kaetud tellija poolt, kuid kaudsete kulude ja seadmete amortisatsiooni kulude katteks tuleb leida muid rahastusallikaid, kuidas see olema saab, veel ei tea. Mis kõrghariduse rahastamisse puutub, siis praeguselt tasemelt alla minna on päris keeruline ja loodetavasti seda teha ei tule. Mis rahasse veel puutub, siis TTK tegevustoetuse ekvivalendiks on neljarealise Tallinn – Tartu mnt 1,6-kilomeetrine lõik, ca 8 miljonit. Parem on 2 kilomeetrit.

Nüüdisaegse kõrgkooli juhtimine on nagu kompleksse süsteemi töös hoidmine, mis nõuab oskust tajuda üheaegselt nii suurt visiooni kui ka väikseid pildikesi, kulgeda teel, kus on piirangud ja normid ning orienteeruda teeviitade ehk eesmärkide ja väärtuste järgi. Liigne eesmärgikesksus seab piirid loovusele ja mõtlemisvabadusele või võimalusele mõned normid, arusaamad ka kahtluse alla seada. Briti futoroloog Richard Watson on nimetanud mõned asjad, mis järgneva 50 aasta jooksul pigem ei muutu. Nendeks on huvi tuleviku vastu ja igatsus mineviku järele. Peaasi, et see viimane ei varjutaks tahet voolida arukalt tulevikku.

Lõpetan epiloogiga Tõe ja Õiguse teemal, Andres ja Pearu tegid palju tööd, tegid rasket tööd ja tegid raskelt ka mõttetut tööd. Tänapäevase Kaizeni või leani keeles oli Vargamäel timmitud ja kulusäästlik töökorraldus üsna nõrk. Andres ja Pearu rügasid Vargamäel varavalgest pimedani, said vanaks ja nende motivatsioon rauges. Kuidas on lugu tööga? Tööga Vargamäel, koolitööga siin ja täna on nii, nagu oleks sellega alles eile alustatud. Nii pole ka TTK valmis saanud, õnneks on veel palju teha!


  • Jaga: