Tänasel rahvusvahelisel veepäeval, mille fookuses oli heitvesi ja selle kasutusvõimalused toimunud Eesti Vee-ettevõtete Liidu konverentsil uuriti, millised on heitvee taaskasutuse tulevikutrendid ja kas Eestis võiks ühel päeval heitveest joogivett saada.
Konverentsil esinenud Tallinna Tehnikakõrgkooli lektori Erki Lemberi sõnul on olemas mitmed lootustandvad tehnoloogiad, mis võimaldavad heitvett efektiivselt taaskasutada.
„Näiteks teame me, et mõistlikus koguses heitvett saab membraanfiltratsioon nii puhtaks teha, et seda võib isegi juua. Sarnast puhastusprotsessi rajatakse praegu Indias Mumbai lennujaamas, kus tulevikus on reisijatel võimalik kraanist heitvett tarbida, kuna vastab joogivee nõuetele,“ rääkis Lember. „Suurim selline veetootmisjaam asub Californias, kus heitveest valmistatakse joogivett alates 2005. aastast. Igapäevaselt taaskasutatakse seal ära umbes 350 000 kuupmeetrit reovett. Tarbijani jõuab vesi, mis sisaldab 70 protsenti põhjavett ja 30 protsenti reovett, kusjuures huvitav on veel fakt, et seda müüakse ka pudelisse pakendatult“.
Lemberi sõnul Eestis vajadust heitvett joogiveeks ümber töödelda niipea ei teki, kuigi teoorias on see võimalik. „Heitvee puhastamine sellisel tasemel on aeganõudev ja väga kulukas. Võttes arvesse Eesti põhjavee head seisu ja kraanivee head kvaliteeti, ei ole see kuluefektiivne ega vajalik. Küll aga näen tulevikus võimalust heitvee taaskasutamiseks näiteks WC-poti paagis, mida on meil ökomajades juba testitud.“
Vee-ettevõtete liidu andmetele suunatakse heitvee puhastamisel tekkivast settest Eestis taaskasutusse üle 90 protsendi. Valdav osa kompostitakse ja kasutatakse ära haljastuses, väike osa settest ladustatakse prügimäele.
Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees märkis konverentsil, et põhiküsimus ongi selles, kuidas heitvett ja sellest tekkivat setet kasutada ära nii, et koormus keskkonnale oleks võimalikult minimaalne ja kasu inimestele võimalikult suur. Sarnaselt olmeprügile liigub trend tema sõnul ka veekäitluses selles suunas, et heitveest on tulevikus saamas väärtuslik tooraine.
Liidu hinnangul on suurimaks probleemiks nii heitvee kui sette tagasijuhtimisel keskkonda selles sisalduvad ohtlikud raskmetallid ja ravimijäägid, mida ei ole meil täna kasutatava tehnoloogia ja mahtude juures võimalik täielikult eraldada. Samuti on need protsessid väga kulukad ja kajastuksid tarbija veearvel. Seetõttu ei ole heitvee kasutamine kastmisveena ega sette laotamine põldudele, kus kasvatatakse toiduaineid, soovitatav. Reovee ja sette kasutamisega kaasnevad ka ranged nõuded, mida on tihti väga raske täita.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 47 vee-ettevõtet ja 30 vee-alaga seotud ettevõtet.
Foto: Siim Lõvi ERR
