100 sammu inseneerias

Tulevik algab teadlikust valikust – aitame noortel avastada inseneeria võimalused!

„100 sammu inseneerias“ on Tallinna Tehnikakõrgkooli haridusprojekt, mis aitab lastel ja noortel mõista, mida tähendab olla insener ning millised põnevad võimalused selles valdkonnas peituvad. Projekti eesmärk on populariseerida inseneri elukutset läbi päris kogemuste, praktiliste töötubade ja inspireerivate kohtumiste.

„100 sammu inseneerias“ liidab koolid, ülikoolid, erialaliidud ja ettevõtted ühise eesmärgi nimel: tutvustada inseneeriat kui arendavat, loovat ja ühiskonda mõjutavat elukutset. Eesti väärib häid insenere – ja nende seas võiks olla palju ka naisinsenere!

Kuidas projekt alguse sai?

„100 sammu inseneerias“ sai alguse 2015. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Esialgne eesmärk oli jõuda 100 klassini üle Eesti, tutvustades neile inseneri elukutset ja võimaldades ise käed külge panna.

Projekti idee autor ja käivitaja on TTK ehitusinstituudi juhtivlektor Anneli Ramjalg, kelle eestvedamisel kujunes projektist laiapõhjaline haridusalgatus. Inspiratsiooni ja eeskuju pakub noortele ka projekti patroon, Rakett 69 võitja Frida Laigu, kes on aidanud viia inseneeria sõnumit rohkemate noorteni, eriti tüdrukuteni.

Esimene samm astuti 16. oktoobril 2015 ning tänaseks on projekt kasvanud mitmekülgseks platvormiks, mille raames on tehtud üle 200 sammu. Iga samm viib noori lähemale teadlikule elukutsevalikule.

Mis tegevusi läbi viiakse?

Projekti tegevused on kujundatud nii, et need sobivad eri vanuses noortele – alates algklassidest kuni gümnasistide ja kutsekooliõpilasteni. Läbi praktiliste kogemuste aitame noortel avastada, kas nende tulevik võiks kuuluda inseneeriasse.

Sammud hõlmavad töötubasid, laborikülastusi, loovaid võistlusi, karjääripäevi, laagreid ning inspireerivaid kohtumisi, kus noored saavad ise ehitada, katsetada, küsida ja mõelda nagu päris insenerid.

Töötoad ja laborite külastused

6–19-aastastele noortele suunatud tegevused, kus külalisi võetakse vastu Tallinna Tehnikakõrgkooli koolimajas, sh laborites, või külastatakse koole üle Eesti. Populaarne „Tuleviku ehitamise töötuba“ kestab 45–90 minutit ja sisaldab loovaid, käed-külge ülesandeid.

Koostöös Eesti Inseneride Liiduga osaletakse ka inseneri infopäevadel, kus kohtutakse gümnasistidega töötubades ja messialadel Eesti eri paigus.

Goldbergi masina ehitamise võistlused

7.–12. klassi ja kutsekoolide õpilastele mõeldud inseneeria-teemaline võistlus, kus ehitatakse fantaasiarikkaid ja tehniliselt nutikaid ahelreaktsioonimasinaid. Esimene võistlus toimus 2016. aastal Kultuurikatlas.

Võitjad on saanud varasemalt külastada ka Rootsis asuvat Koenigsegg’i superautode tehast, kus töötavad Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlased ja Tudengivormeli veteranid.

Reeglid

Osaleda saab kuni 10 võistkonda.
Võistkonna maksimaalne suurus 5 liiget + juhendaja (7.-12. kl ja kutsekoolide õpilastele).

Nõuded Goldbergi masinale:

Masin peab mahtuma vineeralusega määratud alale, mis asub põrandal, mõõtudega 1250×2500 mm, selliselt, et mitte ükski masina element ei ulatu vineerialuse perimeetrist väljapoole.
Põranda vineer, millele paigaldatakse masin on TTK poolt paika pandud enne võistluse algust.
Masina kõrgus ei tohi olla üle 3 meetri – mõõdetuna vineeraluse pealmisest pinnast, kuni masina kõige kõrgema punktini.
NB! Minimaalne elementide arv on 10.
NB! 1 element peab olema ehituses kasutatav tööriist.
Masina start peab olema mehaaniline, ei tohi kasutada programmeeritud elemente, mis alustavad tööd stardi hetkel. (Ahelas ei tohi olla ka komponenti, mis tasa arvutab eelnevaid või järgnevaid viivitusi.
Masina lõpuelemendi valmistab Tallinna Tehnikakõrgkool, mis fikseerib masina töötsükli aja. See saadetakse osalevale koolile posti teel septembri alguses.
NB! Eelnevalt Goldbergi masina võistlustel osalenud koolid ei tohi kasutada täpselt sama varem võistlustel osalenud masinat.
See tähendab seda, et kasutades varem Goldbergi masina võistlustel osalenud masina elementi, ei tohi need olla masinal samas asukohas ning kasutades mitmeid elemente, peab nende järjekord ahelas olema muudetud võrreldes eelmise võistlustel osalenud Goldbergi masinaga.

Nõuded eduka katse läbimiseks:

Masin peab töötama mitte vähem kui 30 sekundit.
Kui masin töötab vähem kui 30 sekundit või kauem kui 3 min, siis katse arvesse ei lähe.
Igal meeskonnal on 2 katset.
Töötsükli keskel ei tohi masinat puutuda.
Kui midagi ei tööta, siis kahe katse vahel on võimalik seda parandada.
Võidab meeskond, kelle masina töötab täpselt 30 sekundit või kelle masina töötsükli aeg ületab kõige vähem 30 sekundi piiri.

Masinad ehitatakse valmis võistkonna oma koolis. Võistluspäeval tuuakse masin Tallinna Tehnikakõrgkooli, kus on igale võistkonnale valmis pandud vineerist alus.

Masinate ülespanemine toimub võistluskohas kohapeal vastavalt ajakavale.

NB! Enne võistlust saab masinat testida, kuid seda saab teha üks kord 5 minuti jooksul.

Masina aluse Tallinna Tehnikakõrgkoolis valmistab ette võistluse korraldaja (vineerist alus põrandal).

Ajamõõtmine

Ajamõõtmine toimub elektrooniliselt. TTKs on ajamõõtmise süsteem, mis tuleb võistlusel võistkonna masina esimese ja viimase elemendile juurde paigutada.

Meeskonnaliige paneb käsitsi masina esimese elemendiga käima selliselt, et see liigub masina algusesse pandud optilise anduri ja peegli vahelt läbi. See käivitab masina katseaja mõõtmise.
Kogu masina töötamise ajal on ajamõõtmise seadme ekraanil katseaja käimine näha.
Iga meeskonna masina viimane element kukub vineerplaadist lõpuelemendi peale ning vabastab hoovastiku ning laserkiir jõuab helkurini Sellega fikseeritakse masina võistlusaeg ja kuvatakse ajamõõtmise seadme ekraanil.

Ajamõõtmise seade:

Võistluste korraldajad kinnitavad enne katse algust ajamõõtmise seadme meeskonna soovitud asukohta nende masinal.
Ajamõõtmise seade koosneb kolmest elemendist (Joonis 1): optiline andur masina alguspunkti (Joonis 2 ja 3), vineerist lõpuelement koos optilise anduriga masina lõppu (Joonis 4), mis on sarnane eelmistel aastatel kasutatud lõpuelemendiga ning taimer ajamõõtmiseks (Joonis 5).

Järgmine Goldbergi masina võistlus toimub 31. oktoobril 2025, lisainfo siit.

Inseneeria karjääripäevad

Inseneeria karjääripäevad ühendavad õpilased, tudengid ja ettevõtted, võimaldades noortel suhelda insenerieriala esindajatega, osaleda töötubades ja tutvuda õpivõimalustega. Esimene karjääripäev toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis 2017. aastal ning oli projekti 81. samm.

Tuleviku ehitamise laager

7–12-aastastele mõeldud suvelaager, mille fookuses on inseneeria mänguline ja loov tutvustamine. Esimene laager toimus 2024. aastal ja sellest võttis osa 51 last. Laagrit viisid läbi koostöös TTK instituudid, TTK Turundusklubi, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond ning mitmed erialaliidud ja ettevõtted.

Inspiratsioonipäevad neidudele „Tulevik on naisinseneride kätes“.

Gümnaasiumitüdrukutele suunatud inspiratsioonipäevad, kus jagatakse eeskujusid, räägitakse inseneeriaõpingutest ja võimalustest töömaailmas. Eesmärk on julgustada tüdrukuid kaaluma tulevikku tehnika- ja insenerivaldkonnas.

iNseneeria weekend 2025

iNseneeria weekend 2025 on uus kahepäevane inseneeriafestival, mis toimub 31. oktoobril ja 1. novembril 2025 Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Sündmus toob kokku Goldbergi masina ehitamise võistluse, tüdrukute inspiratsioonipäeva „Tulevik on naisinseneride kätes“ ja Eesti Ehitusinseneride Liidu eestvedamisel toimuva „iNseneride õhtu“, kus kohtuvad tudengid, spetsialistid ja vilistlased.

Üritus loob silla põlvkondade ja organisatsioonide vahel ning tõstab esile inseneeria tähenduse ja mitmekesisuse.

Tegevusi viiakse ellu Euroopa Liidu meetme „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kõrghariduses“ raames. Tegevust kaasrahastab Euroopa Liit. Täpsem info HARNO kodulehelt.