Kolmapäeval, 15. oktoobril nimetati pidulikult ametisse Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor professor Martti Kiisa. Ametiketi asetasid talle kaela haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning TTK eelmine rektor professor Enno Lend.
Rektor professor Martti Kiisa sõnul on Tallinna Tehnikakõrgkool praktiline, tulevikku vaatav ja ühiskonda teeniv kõrgkool. „Meie ülesanne on ühendada teadmised tegudega, muuta teooria praktikaks ja ideed lahendusteks,“ rääkis Kiisa inauguratsioonikõnes. „Meie tugevus seisneb kolmes sambas: tasemeõpe, teadus- ja arendustegevus ning elukestev õpe. Need on ühe terviku kolm külge – alus, millele toetub meie akadeemiline ja ühiskondlik roll,“ lisas ta.
Loe lisa: Rektor professor Martti Kiisa inauguratsioonikõne
Austatud haridus- ja teadusminister, head kolleegid, õppejõud ja üliõpilased, külalised, sõbrad ning lähedased.
Täna on mul suur au seista teie ees Tallinna Tehnikakõrgkooli rektorina.
See on hetk, mis ühendab tänu ja kohustuse – tänu usalduse eest ning kohustuse hoida ja arendada seda, mida pikaajaliselt enne meid on üles ehitatud.
Me oleme kasvanud tugevaks ja usaldusväärseks rakenduskõrgkooliks, mille põhialusteks on teadmised, kogemus ja koostöö. Täna ei räägi me ainult minevikust ega olevikust – räägime tulevikust, sellest, kuidas targalt ja kindlalt edasi liikuda.
I. Meie järjepidevus ja missioon
Tallinna Tehnikakõrgkool on praktiline, tulevikku vaatav ja ühiskonda teeniv kõrgkool. Meie ülesanne on ühendada teadmised tegudega, muuta teooria praktikaks ja ideed lahendusteks.
Meie tugevus seisneb kolmes sambas: tasemeõpe, teadus- ja arendustegevus ning elukestev õpe. Need on ühe terviku kolm külge – alus, millele toetub meie akadeemiline ja ühiskondlik roll. Ühiskonna teenimine, rahvusvahelistumine ja võrgustikes osalemine ei ole seejuures mitte eraldiseisvad eesmärgid, vaid kolme põhitegevusega kaasnev lahutamatu osa.
Oleme juba tõestanud, et oleme usaldusväärne partner nii riigile kui ka tööandjatele. Aga areng ei saa kunagi peatuda. Järgnevad viis aastat on meie jaoks evolutsioonilised, justnimelt evolutsioonilised, mitte revolutsioonilised – see tähendab targalt parendada, mitte lõhkuda; täiustada, mitte asendada; ning parendada seda, mis juba toimib.
II. Õpe – teadmiste ja rakenduse kohtumispaik
Meie tüveks on tasemeõpe. Anname teadmisi ja oskusi, mis loovad kindla osa tugevast vundamendist Eesti olevikule ja tulevikule. Ent ühiskond muutub ning ka meie peame sellega kohanema.
Seepärast suuname lähiaastatel rohkem tähelepanu eelkõige tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnale – sinna, kus Eestil on vajadus ja ka potentsiaal kõige suurem. Siin, Eesti suurimas rakenduskõrgkoolis, ei anna me edasi teadmisi pelgalt teadmiste pärast, vaid selleks, et need looksid väärtust, väärtust inimesele, ettevõttele ja ühiskonnale. Seejuures ei saa me piirduda ainult olemasolevate õppekavadega, vaid tuleks mõõdukalt ja mõistlikult ka laieneda.
Meie eesmärgiks on, et üliõpilased jõuaksid oma haridusteel püstitatud verstapostini, mitte ei vajuks sellel teekonnal kraavi. Õpingute katkestamise määr ei ole pelgalt statistika, vaid inimeste lood – ja meie ülesanne on aidata neil need lood lõpuni kirjutada.
Selleks tugevdame juhendajate, tuutorite ja õppejõudude koostööd ning tsementeerime seda toetavat kogukonda, kus iga õppija tunneb end oodatuna ja väärtustatuna. Samuti avame uusi võimalusi – põimime omavahel veelgi tihedamalt läbi teadmise ja rakenduse, idee ja teostuse, kõrgkooli ja ettevõtted. See ongi rakenduskõrghariduse mõte – teadmine, mis töötab.
III. Teadus- ja arendustegevus – teadmiste jõud ühiskonna teenistuses
Meie teiseks tugevaks sambaks on teadus- ja arendustegevus. Me ei tee teadust iseenda pärast. Meie teadus peab teenima elu – toetama ettevõtete innovatsioonivõimet, looma kestlikke lahendusi ja parandama inimeste igapäevaelu.
Järgneval viiel aastal suuname senisest enam oma fookuse uute teadmusteenuste arendamisele ja rakendusuuringutele. Soovime kasvatada rahvusvaheliselt rahastatud projektide osakaalu ning teha tihedamat koostööd nii Eesti kui välismaa partneritega.
Selle nimel loome tugevamad tugisüsteemid, et õppejõud saaksid maksimaalselt keskenduda oma põhieesmärgile – luua uut teadmist ja rakendada seda ühiskonna heaks. Vähetähtis ei ole seejuures asjaolu, et niimoodi saadakse ka ise tarkust juurde. Just teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tõusus võiks peituda meie järgmine suurem arenguhüpe.
IV. Elukestev õpe – uue aja hariduse telg
Töömaailm muutub kiiremini, kui me kunagi varem oleme näinud. Elu jooksul ei piisa teatavasti enam ühest diplomist ega ühest ametist. Seetõttu peab elukestev õpe olema osa meie DNA-st.
Me peame vähendama algtaseme koolitusi ja keskenduma spetsialistide täiendusõppele. Mikrokraadid ja lühikursused, mis on tihedalt seotud meie tasemeõppega, annavad inimestele võimaluse hoida oma teadmised kaasaegsed ja töömaailmale vajalikud.
Tehnikakõrgkooli roll on hoida Eesti tööjõud oskuste ja teadmiste tipus ning olla sillaehitajaks hariduse ja tööturu vahel.
V. Meie inimesed ja kogukond
Meie suurimaks väärtuseks on meie inimesed ja see defineerib meie tugevuse. Minu pikaajaliseks eesmärgiks on olnud ennast ümbritseda tarkade inimestega ja rõõm on tõdeda, et Tehnikakõrgkool on selleks väga hea koht olnud.
Mulle on oluline toetada meie töötajaid – arendada edasi õiglast ja motiveerivat keskkonda, kus uksed on avatud ning igaühe panus on nähtav ja väärtustatud. Soovin, et vähemalt veerand meie õppejõududest omaks doktorikraadi või õpiks doktorantuuris, ning et neil, kes soovivad õppida ja areneda, oleks selleks reaalne toetus. Ja et meil oleks tarkust võimalikult operatiivselt ja paindlikult kasutusele võtta ning ka edasi arendada kõiki tööriistu, mida tuure koguv nutikas keskkond meile pakub.
Soovin siinkohal pöörduda ühe erisooviga ka kogu kooli töötajaskonna poole. Minu juhtimisstiili ei iseloomusta vajadus olla iga hinna eest populaarne, sest meeldiv ja kasulik ei ole selles kontekstis alati lahutamatud kaksikud. Minu juhtimise sideaineks ei ole populism, vaid pikaaegset edu tagav siiras hoolivus. Lähtun selgelt õigluse printsiibist ning ootan kõigilt võimetekohast panust. Ning soovin seejuures, et igalühel meist oleks oskus vaadata ümbritsevat mitte ainult oma isiklikust vaatenurgast, vaid mõnevõrra (või lausa oluliselt) laiemalt. Mulle tundub, et oskust teistega arvestada kipub Eesti ühiskonnas järjest vähemaks jääma. Selle negatiivse trendiga kaasa minemist ei tohi Tehnikakõrgkool endale lubada. Empaatia on üks imelisemaid omadusi, mis võib liigutada väga suuri mägesid.
Üliõpilastele tahan ma öelda, et te ei ole pelgalt õppijad – olete loojad, innovaatorid ja muutuste käivitajad. Juba praegu. Teie projektid, teie ideed, teie julgus katsetada – need on osa meie kõrgkooli elust. Me tahame, et iga üliõpilane tunneks, et tema idee võib saada teoks ja muuta maailma kas või veidi paremaks. Ka teile on mul üks eraldi palve – kasutage veelgi võimsamalt neid kohustusliku õppetöö väliseid võimalusi, mida kool teile pakub ja mille tekkimiseks on loodud suurepärased tingimused. Ja meie omalt poolt tagame, et pakkumine ei jääks nõudlusele alla.
VI. Tulevik ja vastutus
Meie kõrgkool seisab kindlalt oma põhiväärtustel: inimesekesksus, vastutustundlikkus ja ettevõtlikkus. Need väärtused on meie kompass, mis juhib meid läbi kiirete muutuste ja uute väljakutsete.
Üha enam peame tegutsema koostöös rahvusvaheliste partneritega. Samas ei tohi me unustada oma juuri: meie missiooniks on ja jääb teenida Eesti ühiskonda ja tugevdada selle kestlikkust.
Meie järgmise perioodi arengukava ning ka selle elluviimine peab olema tark, mõõdetav ja kaasav. Me ei taha kõike korraga muuta, vaid tahame liikuda edasi teadlikult ja järjekindlalt. Nagu olen varem juba öelnud – meie areng peab olema intensiivne, kuid mitte tormakas, ning evolutsiooniline, mitte revolutsiooniline.
VII. Lõppsõna
Head kuulajad,
Kõrgkool ei ole ainult õppeasutus. See on vaimne mitmetahuline ruum, kus teadmised saavad tähenduse, kus mõte muutub teoks ja kus iga inimene saab kasvada.
Lubage mul lõpetada mõttega, mis on mulle olulisim:
Tark areng ei tähenda kõike uut, vaid õigete asjade arendamist õigel ajal ja õiges suunas.
Tänan teid usalduse eest. Tänan kõiki nii tööl kui kodus, kes mu seljataguse kindlaks teevad ja mind julgestavad. Teen kõik selleks, et Tallinna Tehnikakõrgkool jääks ja kasvaks kohaks, kus sünnib teadmine, mis töötab.
Ametisse nimetamise tseremoonial esinesid tervitussõnavõttudega haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning TTK eelmine rektor professor Enno Lend. Sõna said ka Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, TTK nõunike kogu esimees professor Arvi Hamburg ja TTK üliõpilasesinduse esimees Karl-Erik Tiit. Tseremooniale lisasid sära kaunid esitused Tallinna Tehnikakõrgkooli kammerkoorilt dirigent Nikita Mištšenko juhendamisel. Üritust juhtis meie kooli rakendusarhitektuuri tudeng Daniel Eerik Sillamets.
Sündmus sai piduliku punkti paeraamatu avamisega, kust leiab kivisse raiutult kõigi kolme TTK rektori nimed – professor Arvi Altmäe (rektor aastatel 1992-2010), professor Enno Lend (rektor aastatel 2010-2025) ja rektor professor Martti Kiisa. Paeraamatu näol on tegu TTK pikaajalise õppejõu ja dotsendi Jaan Kollisti poolt ellu kutsutud ideega, mis valmis meistrite Arne Joonsaare ja Külli Ausi käe all.
Professor Martti Kiisa valiti TTK rektoriks käesoleva aasta 19. juunil, tema viieaastane ametiaeg algas 1. augustil. Professor Martti Kiisa on töötanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis alates 2003. aastast erinevatel ametikohtadel, sellest viimased viis aastat oli ta õppeprorektor. Ta on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitustehnikat ning kaitsnud samas doktorikraadi ehituse ja keskkonnatehnika alal.
Inauguratsioonitseremooniat saab järele vaadata siin: https://bit.ly/TTKinauguratsioon2025.
Vaata suurt fotogaleriid siin. Fotod tegi Andres Mets.



