Piirkonnas tegutseb palju väiketootjaid, kuid nende leidmine on keeruline ja info killustunud. Väljakutse on luua lahendusi, mis teeksid kohaliku toidu ja käsitöö paremini nähtavaks ja kättesaadavaks, ühendades tootjad ja tarbijad.

Peamine probleem on see, et tarbijad ja kohalikud tootjad ei leia üksteist, kuna info on killustunud eri portaalide vahel ning sageli aegunud või puudulik.

Lahendusena pakutakse keskset ja ajakohast digitaalset platvormi – näiteks interaktiivset kaarti (äpi kujul), mis koondab kohalike tootjate info ning näitab kasutajale lähedal asuvaid tooteid ja pakkujaid. Oluline on, et süsteemi haldatakse pidevalt, et info oleks korrektne ja usaldusväärne.

Projekti edukuseks peetakse võtmetähtsusega koostööpartnerite kaasamist (nt kohvikud, poed, kogukonnad), kelle kaudu saaks luua ka füüsilisi kogumispunkte toodete levitamiseks. Nii ühendatakse olemasolevad ärid ja kohalikud tootjad ning tuuakse need tarbijatele lähemale.

Enne edasi liikumist plaanitakse teha uuring, et hinnata lahenduse tegelikku vajadust. Samuti rõhutatakse hea disaini, kogukonna (nt külavanemate ja aktivistide) kaasamise ning turundustegevuste (nt temaatilised bussireisid) olulisust.

Pikaajaline eesmärk on luua üks keskne keskkond, kus kõik tootjad on leitavad ja kõik tarbijad teavad, kust neid leida.

Kuigi inimesed elavad kauem, ei kasva samas tempos tervena elatud aastate arv. Vajalik on leida viise, kuidas muuta terviseteadlikkus ja ennetavad tegevused inimeste igapäevaelu loomulikuks osaks.

Meeskond keskendus probleemile, kuidas kaasata inimesi, kes ei ole väga liikuvad, ning seadis selge fookuse mõtte- ja käitumismustrite muutmisele. Eesmärk on murda arusaam, et liikumine peab alati tähendama füüsilist liikumist, ning luua paremini toimiv ja laiem võrgustik, mis toetab inimeste heaolu ja tervist.

Oluliseks peetakse sihtrühmade ja vajaduste kaardistamist, sealhulgas kohalike omavalitsuste (KOV) terviseedenduse spetsialistide, kogukonna aktivistide ja erinevate osapoolte kaasamist. Plaanis on hinnata ka omavalitsuste valmisolekut ja võimekust teemaga tegeleda.

Tegevuste hulka kuuluvad:

• koostöö omavalitsustega ja nende toetamine,
• kogukonna aktivistide ja “sädeinimeste” kaardistamine ja koolitamine,
• regulaarsete ühisürituste ja tegevuste korraldamine (nii kohalikul kui maakondlikul tasandil),
• terviseteadlikkuse tõstmine,
• spetsialistide koolitamine.

Kui avalik sektor ei toeta piisavalt, on olemas plaan B – luua MTÜ ja jätkata tegevustega iseseisvalt.

Pikaajaliseks eesmärgiks on tugev, toimiv ja kaasav võrgustik, mis parandab inimeste tervist ja elukvaliteeti.

Ettevõtlikel inimestel napib sageli keskkonda, kus ideid jagada ja tuge leida. Probleemiks on vähene koostöö ja regulaarsete kohtumiste puudumine, eriti alustajate ja uute tulijate jaoks.

Probleemiks on olnud see, et varasemad algatused on jäänud projektipõhiseks – rahastuse lõppedes katkeb ka tegevus ning puudub jätkusuutlik süsteem. Lahendusena nähakse mudelit, mis ei sõltu ainult rahastusest, vaid põhineb missioonitundel ja ühiskondlikul panusel. Kaasatakse erinevaid osapooli: kõrgkoolid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, organisatsioonid ja eraisikud.

Algne kitsaskoht oli, et väikeettevõtjad tegutsevad eraldi ning suhtlus on pigem ühepoolne (nt uudiskirjad), mis ei loo kogukonnatunnet ega soodusta koostööd. Samuti esineb kõhklusi võrgustumisel osalemisel, kuna kardetakse jätta mulje probleemidest.

Eesmärgiks on luua orgaaniliselt toimiv koostöövõrgustik, mis ei ole formaalne ega kohustuslik, vaid pakub loomulikku kasu osalejatele. Fookus on suhtlusel, koostööl ja kogukonnatunde tekkimisel.

Planeeritud tegevused:

• mikroürituste taastamine (nt infokohtumised, kohtumised ametkondadega),
• edulugude ja eeskujude kaardistamine,
• ühised nähtavuskampaaniad ja turundusaktsioonid,
• ettevõtjate külastused ja kogemuste jagamine,
• ühise suhtlusportaali loomine.

Tegevused on ajastatud alates 2026. aastast ning eesmärk on järk-järgult kujundada toimiv, iseseisev ja jätkusuutlik ettevõtjate võrgustik.

Paljud noored lahkuvad piirkonnast õppima või tööle ega naase. Väljakutse on luua rohkem võimalusi ja motivatsiooni, et noored näeksid oma tulevikku kodupiirkonnas.

Probleemiks on see, et Virumaa ei ole noorte jaoks piisavalt atraktiivne ega nähtav võimalusterohke piirkonnana. Lahendusena pakutakse süsteemset koostöömudelit, mis ühendab hariduse ja ettevõtluse ning pakub noortele varakult praktilisi kogemusi.

Eesmärk on tõsta noorte teadlikkust kohaliku piirkonna võimalustest, suurendada nende seotust kodukohaga ning motiveerida neid tulevikus piirkonda tagasi pöörduma. Samal ajal saavad ettevõtjad varakult kontakti tulevase tööjõuga, mis aitab leevendada tööjõupuudust. Lisaks tugevneb kogukond ja paraneb piirkonna maine.

Peamised osapooled on haridusasutused, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, noored ja lapsevanemad.

Olulisemad tegevused:

• heade praktikate kaardistamine (nt Võru näide),
• seminaride korraldamine koostöömudeli loomiseks,
• ettevõtete ja koolide profiilide sidumine õppetööga (eriti 7.–9. klassis),
• pilootprojekti käivitamine (nt Rakvere vallas),
• ettevõtete tunnustamine (nt “noortesõbraliku ettevõtte” tiitel).

Tulemusena kujuneb toimiv koostöösüsteem, kus noored, haridus ja ettevõtlus on tihedalt seotud ning piirkond muutub noorte jaoks atraktiivsemaks elukohaks ja arengukeskkonnaks.

Talikarastamine on populaarsust kogumas, kuid puuduvad turvalised ja hästi korraldatud tingimused. Vajalik on arendada turvalisi võimalusi ja tõsta teadlikkust ohutust harrastamisest.

Probleemiks on karastajate (talisuplejate) vähene teadlikkus veeohutusest ning ebaturvalised supluskohad. Samuti puudub varasemalt olnud koostöö ja info liikumine erinevate osapoolte vahel, sh ametkondade ja kogukondade tasandil.

Eesmärgiks on tõsta karastajate teadlikkust ja parandada veeohutust, tuues kokku erinevate valdkondade spetsialistid (nt päästeamet, MTÜ-d) ning luues toimiv koostöövõrgustik.

Peamised tegevused:

• kahe praktilise õppepäeva korraldamine (kevadel ja sügisel),
• veeohutuse koolituste läbiviimine koostöös päästeametiga,
• karastajate kogukondade kaardistamine ja kontaktide loomine,
• supluskohtade kaardistamine ning nende turvalisuse vajaduste hindamine,
• koostööpartnerite kaasamine ja rollide jagamine,
• rahastuse taotlemine projektide elluviimiseks.

Tulemusena:

• tekib tugev koostöö- ja kontaktvõrgustik,
• supluskohad märgistatakse ja muudetakse turvalisemaks,
• karastajate teadlikkus veeohutusest kasvab,
• paraneb üldine turvalisus taliujumise harrastamisel.

Asenduskodu lastel puudub sageli püsiv usalduslik suhe täiskasvanuga. Lahendusi otsitakse kogukonna toel tekkivate mentor- või tugiisikusuhete loomiseks, mis toetaksid laste arengut ja turvatunnet.

Fookus kitsendati Vinni perekodu tasandile, eesmärgiga suurendada laste heaolu läbi toetavate suhete ja toimivate meeskondade leidmise.

Probleemiks on sobivate tugivõrgustike ja kontaktide puudumine, mis aitaksid lapsi ja noori paremini toetada. Lahendusena nähakse otseste kontaktide loomist erinevate valdkondade inimeste vahel, kaasates nii peretöötajad kui ka teised spetsialistid.

Peamised tegevused:

• alates 2026. aasta sügisest kontaktide kaardistamine ja loomine,
• 2027 aasta alguses kontaktide filtreerimine ja hindamine,
• mõju ja toimivuse seire (kuidas suhted toetavad laste heaolu),
• teadmiste ja info koondamine kindlate vastutajate (nt sotsiaaltöötajad) kätte,
• hilisemas etapis uute perevanemate kaasamine, kes aitavad hinnata suhete sobivust lapsele.

Eesmärk on luua turvaline ja toimiv tugivõrgustik, kus õiged inimesed toetavad lapsi ning aitavad kaasa nende heaolu kasvule.