Kui Paula Veske-Lepp 2014. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia eriala lõpetas, ei osanud ta aimata, kuhu õpingud ta viivad. Tänaseks on tema teekond kulgenud Eesti ettevõtetest Belgia teadusmaailma ning toonud ta tagasi TTK-sse, kus ta töötab külalisprofessorina, arendab targa tekstiili laborit, õpetab tudengeid ja juhib mitmeid rahvusvahelisi teadusprojekte.
Tagasi vaadates peab Paula just praktilist õpet, ettevõttepraktikaid ja rahvusvahelist kogemust nendeks alustaladeks, mis andsid talle enesekindluse, kontaktid ja julguse uusi väljakutseid vastu võtta.
Eriala, mis ühendas huvid ja insenerimõtteviisi
Paula tunnistab, et gümnaasiumi lõpetades ei olnud tal kindlat karjääriplaani. „Ma ei teadnud, mida ma teha tahan. Mulle on alati meeldinud asju ehitada, lahti võtta ja mõista, kuidas need toimivad. Meil oli kodus ka õmblusmasin ning võimalus ise õmmelda. Just seetõttu otsustasin proovida rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia eriala – sel hetkel tundus, et see ühendab hästi minu huvid ja hobid ning on minu jaoks kõige loomulikum valik.“
„Kui ma midagi ette võtan, teen selle endale huvitavaks ja viin lõpuni,“ ütleb Paula. Sama põhimõte on saatnud teda kogu õpi- ja tööteel ning aidanud teha julgeid valikuid.
Just see otsus osutus õigeks. Kuigi õppekava keskendus rõivaste tehnoloogiale, õppis Paula midagi palju laiemat – insenerlikku mõtteviisi.
Esimestel õppeaastatel ei tundunud kõik õppeained talle sugugi vajalikud. „Ma ei saanud aru, miks pean jälle õppima matemaatikat, füüsikat või joonestamist,“ meenutab ta. Alles hiljem mõistis ta, et just need ained arendasid õpinguteks ja tööks vajalikke oskusi, õpetasid loogilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja toodete süsteemset ülesehitamist.
Täna, olles ise õppejõud, peab ta oluliseks selgitada tudengitele iga õppeaine eesmärki. „Kui õppija mõistab, miks mingit ainet vaja on ja kuidas see tema tulevase tööga seotud on, muutub õppimine palju tähenduslikumaks.“
Kõige väärtuslikumad olid päris projektid ja praktika
Väga eredalt on Paulale õpinguteajast meelde jäänud projektiained, kus tuli päriselt midagi valmis teha. „Mitmeid õpingute ajal õmmeldud rõivaid kasutan siiani,“ räägib ta.
Veelgi suuremat mõju avaldas aga praktika Saksamaal Adidase peakorteris, kuhu ta jõudis tänu TTK-le. „See kogemus oli mulle väga oluline. See aitas nii lõputöö tegemisel kui ka hiljem tööturule sisenedes. Lisaks õpetas välismaal elamine iseseisvust, julgust ja pealehakkamist – sain teadmise, et alati saab kuidagi hakkama.“
Põnevatest loengutest meenub Paulale materjaliõpetus, mida luges lektor Diana Tuulik. „Tema loengutes nägin esimest korda, et on olemas targad tekstiilid, mis reageerivad näiteks valgusele või puudutusele. Mäletan, et mõtlesin, et see on küll täielik tulevik, mida mina ilmselt kunagi ei näe.“
Täna tundub see mõte talle endalegi uskumatu, sest nüüd arendab Paula TTK-s targa tekstiili laborit ning õpetab tudengitele just neid tehnoloogiaid, mis tundusid talle kunagi ulmena.
Tootmine on tootmine ja loogika on loogika
Paula sõnul on üks suurimaid väärarusaamu see, et tekstiilivaldkonda ei peeta sageli inseneeriaks. „Tagantjärele mõistan, et just see ongi TTK eripära – siin lähenetakse tekstiilitehnoloogiale läbi inseneeria. Eriala võimalused on tegelikult palju laiemad, kui sageli arvatakse.“
„Pole suurt vahet, kas projekteerid rõivast, tooli või maja – kõik peab olema läbi mõeldud, mõõdistatud, kirjeldatud ja toimima. Insenerlik mõtteviis jääb sinuga kaasa sõltumata sellest, millises valdkonnas hiljem töötad. Tootmine on tootmine ja loogika on loogika,“ selgitab Paula.
Teekond Eestist Belgiasse ja tagasi
Juba umbes kuu pärast lõpetamist alustas Paula erialast tööd ettevõttes Baltic Intertex õmblustehnoloogi abina. Ta oli ühenduslüliks tootmise ja disainerite vahel ning sai väärtusliku kogemuse nii tootmises kui ka tootearenduses. Sealt viis tee magistriõppesse TalTechi ning edasi ettevõttesse Protex Balti, kus ta tegeles tehniliste tekstiilide tootearenduse ja võtmeklientidega.
Mõne aasta pärast avanes võimalus jätkata doktoriõpinguid Belgias Genti Ülikooli ja imeci uurimiskeskuse ühises mikrosüsteemide tehnoloogia grupis. Seal arendas ta kuue aasta jooksul elektroonika ja tekstiili ühendamise võimalusi spordiriietes, meditsiinitoodetes ja tarkades kaitserõivastes.
„Erialaselt tundus see alguses justkui nullist alustamine,“ tunnistab Paula. „Kõik oli uus ja pidin õppima tekstiilidele lähenema hoopis teisest vaatenurgast. Teisel päeval mõtlesin isegi, et loobun, kuid õnneks läks teisiti.“
Pärast doktorikraadi omandamist ja järeldoktorantuuri otsustas Paula Eestisse tagasi tulla. Peagi kutsuti ta tööle Tallinna Tehnikakõrgkooli, kus ta õpetab täna tudengeid.
Rahvusvahelised projektid viivad teaduse praktikasse
Lisaks õpetamisele arendab Paula täna TTK-s targa tekstiili laborit ning juhib mitmeid rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte. Tema töö keskmes on nutikad tekstiilid, ringmajandus ning teadustulemuste jõudmine ettevõteteni.
Praegu panustab Paula näiteks Euroopa ülikoolide võrgustikku ARTEMIS, osaleb kasutatud tekstiilide pandipõhist tagastussüsteemi arendavas TexMat projektis ning aitab korraldada 2027. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimuvat rahvusvahelist kaitseriietuse konverentsi ECPC.
Praktiline õpe annab eelise
Paula on veendunud, et just praktiline õpe on Tallinna Tehnikakõrgkooli suurim tugevus. „Loengutele lisaks saab kõik ka ise läbi tehtud. Just see annab teadmistele päris tähenduse,“ räägib ta.
Sama oluline on tema sõnul ettevõttepraktika. Päris töökeskkonnas ennast proovile pannes saab palju kiiremini aru, mida oskad ja mida on veel õppida. Kui koostöö sujub, võib praktika olla ka esimene töökoht.
Paula arvates ei seisne TTK tugevus ainult praktilises õppes, vaid ka kooli õhkkonnas. „TTK on piisavalt väike kool, kus õppejõud tunnevad tudengeid ning suhtlus on vahetu. Just sellisest keskkonnast võtsin kaasa aususe, paindlikkuse ja vastutulelikkuse – omadused, mida olen hiljem tööelus väga hinnanud.“
Ta usub, et kool annab suurepärase stardiplatvormi, kuid edu sõltub ka õppijast endast. „Hea tulemus sünnib siis, kui kooli pakutavad võimalused ja tudengi enda ettevõtlikkus kokku saavad. Midagi ei tasu lihtsalt ootama jääda – tuleb ise võimalustest kinni haarata.“
Kasutage võimalusi, kuni need on olemas
Tänastele tudengitele on Paulal üks lihtne soovitus. „Kasutage kõiki võimalusi, mida kool pakub. Minge välismaale, kasutage laboreid ja masinaid, looge kontakte ning proovige erinevaid asju,“ räägib ta.
Tema hinnangul võiksid vilistlaste kohtumised ja mentorlus olla tudengite jaoks palju süsteemsem osa õpingutest. Just päris tööelust tulnud kogemused ja praktilised nõuanded aitavad noortel palju kiiremini oma tee leida.
„Õpingute ajal tunduvad kooli pakutavad võimalused sageli iseenesestmõistetavad. Tegelikult ei pakuta sulle hiljem enam kunagi nii palju võimalusi tasuta ja veel koos toetusega. Kõige rohkem oskavad seda hinnata need, kes on kooli juba lõpetanud. Seepärast tasub võtta õpingutest maksimum juba täna. Õppejõuna hindan väga kõrgelt neid tudengeid, kes oskavad neid võimalusi varakult märgata.“
Paula teekond on selle hea näide – ühest praktilisest õppekavast alguse saanud huvi on viinud rahvusvahelise teadustööni ning toonud ta lõpuks tagasi sinna, kust kõik alguse sai. Nüüd aitab ta juba ise järgmisel põlvkonnal oma teekonda alustada.
