Rektor professor Martti Kiisa: TTK teekond teadmiste ja tegudeni

Tallinna Tehnikakõrgkool on juba enam kui 110 aastat olnud paik, kus teadmised saavad tähenduse ja mõte muutub teoks. Oleme kasvanud tugevaks ja usaldusväärseks rakenduskõrgkooliks, mille põhialusteks on teadmised, kogemus ja koostöö. Vilistlaste panus – olgu see kogemuste jagamine, praktikavõimaluste loomine või innovatsiooniprojektide toetamine – on hindamatu osa meie kõrgkooli eluringist.

Tallinna Tehnikakõrgkooli tugevus põhineb kolmel sambal: tasemeõpe, teadus- ja arendustegevus ning elukestev õpe. Need on lahutamatud, toetavad üksteist ja loovad aluse meie akadeemilisele ja ühiskondlikule rollile.

Meie tüveks on tasemeõpe, mis annab teadmisi ja oskusi ning loob kindla vundamendi Eesti olevikule ja tulevikule. Eesti suurima rakenduskõrgkoolina on meie eesmärk pakkuda väärtust nii inimesele, ettevõttele kui kogu ühiskonnale ning tagada, et kool oleks kogukond, kus iga õppija tunneb end oodatuna ja väärtustatuna.

Teadus- ja arendustegevus peab teenima elu – toetama ettevõtete innovatsioonivõimet, looma kestlikke lahendusi ja parandama inimeste igapäevaelu.

Selleks plaanime järjest rohkem keskenduda uute teadmusteenuste arendamisele ja rakendusuuringutele, rahvusvaheliste projektide osakaalu kasvatamisele ning koostööle nii Eesti kui välismaa partneritega. Selle nimel arendame tugisüsteeme, et õppejõud saaksid keskenduda teadustööle ja selle rakendamisele ühiskonna hüvanguks.

Elukestev õpe on meie DNA lahutamatu osa. Kuna töömaailm muutub kiiremini kui kunagi varem, on meie jaoks oluline keskenduda spetsialistide täiendusõppele mikrokraadide ja lühikursuste kaudu, mis on tihedalt seotud tasemeõppega. TTK roll on hoida Eesti tööjõud teadmiste tipus ning olla sillaehitajaks hariduse ja tööturu vahel.

Meie inimesed – üliõpilased, töötajad ja vilistlased – on TTK suurim väärtus. Vilistlaste teadmised ja elukogemus aitavad järgmise põlvkonna tudengitel oma teed leida. Olgu see praktikakohtade pakkumine, mõne erialaloengu pidamine või ettevõtte uste avamine tudengitele – iga panus on siin oluline ja aitab edasi kanda TTK väärtusi.

Meie soov on, et kõrgkoolist väljuksid tublid ja targad oma valdkonna eksperdid. Aga veelgi suurem rõõm on meil siis, kui see haridus on pannud silmad särama, kui vilistlane leiab siit mitte ainult teadmised, vaid ka kire oma eriala vastu. Ja kõige suurem on meie rõõm siis, kui need särasilmsed vilistlased tunnevad kooliga seost ka väljaspool õpinguid ja tulevad meie kooli tagasi, et jagada seda sama väärtust, emotsiooni ja kirge järgmise põlvkonnaga. See ongi meie kooli tõeline eluring – õppida, kasvada ja seejärel anda edasi.

Tallinna Tehnikakõrgkool liigub järjepidevalt edasi, tuginedes väärtustele nagu inimesekesksus, vastutustundlikkus ja ettevõtlikkus. Areng peab olema teadlik ja mõõdetav – täiustades seda, mis juba toimib, ning kasvatades uusi võimalusi. Tänu meie töötajatele, vilistlastele ja partneritele saab TTK olla paik, kus sünnib teadmine, mis töötab, ning kus igaüks saab kaasa aidata Eesti tuleviku kujundamisele.

Vilistlaste tegevused 2026. aastal: rohkem võimalusi panustamiseks ja osalemiseks

Soovime, et käesoleval aastal oleksid vilistlased senisest veelgi enam kaasatud kõrgkooli tegemistesse.

Panustamisvõimalusi on palju. Ootame vilistlasi TTK tudengitele külalisloenguid pidama. Selliselt saab õppuritele tutvustada oma ettevõtte või asutuse igapäevatööd ning jagada vahetuid kogemusi ja praktilisi teadmisi. See aitab tõsta tudengite teadlikkust ja motivatsiooni oma eriala õppimisel.

Samuti kutsume vilistlasi pakkuma TTK tudengitele praktikakohti ja olema nende praktikajuhendajad. Kuna vilistlased tunnevad meie õpingute siseelu, on praktikakogemus kasulik ja maksimaalselt tulemuslik nii tudengile kui ka ettevõttele. Kvaliteetne praktika annab tudengile tööturule sisenemisel olulise eelise.

Väga oodatud on ka vilistlaste panus lõputööde kaasjuhendajatena, samuti stipendiumite väljaandmisel ja kõrgkooli toetamisel sponsorina.

Lisaks plaanime sel aastal senisest rohkem korraldada erinevaid üritusi nii instituutide tasandil kui ka kõrgkooliüleselt. Ootame vilistlasi neis osalema ning soovi korral ka sisuliselt kaasa lööma.

Samas ootame ka teie ideid, kuidas vilistlaselu TTK-s veelgi elavdada. Olgu selleks näiteks võrgustumisõhtu, koolitus, konverents või mõni muu sündmus – kõik ettepanekud on teretulnud.

Anna oma ideedest märku, kirjutades aadressil vilistlaskogu@tktk.ee, või tule koolist läbi!

NB! Täida kindlasti vilistlaste lehel olev ankeet ja liitu TTK aktiivsete vilistlaste kogukonnaga. Ankeedi ja lisainfo leiad SIIT.

Käthriin Steinberg: Julgus viib alati edasi

TTK logistikainstituudi külalislektor, TTK ostu- ja hankekorralduse eriala vilistlane

Käthriin Steinberg lõpetas TTK ostu- ja hankekorralduse eriala 2025. aasta veebruaris. Kuigi õpingud on lõppenud, on tema side kooliga püsinud väga tugev. Täna panustab ta TTK tegemistesse külalislektori ja projektijuhina ning on aktiivselt seotud Inseneriakadeemia tegevustega.

Teadlik erialavalik ja õpingute algus

Gümnaasiumi lõpetades võttis Käthriin ette kõigi Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide erialade nimekirjad ning hakkas neid süstemaatiliselt läbi vaatama. Sõelale jäi neli–viis enim huvi pakkunud eriala, kuid kandideeris ta lõpuks kahele: TTK ostu- ja hankekorralduse erialale ning Tallinna Ülikooli suhtekorraldusse. „Mõlemasse sain sisse, aga sellel hetkel tundus TTK eriala asjalikum ja vajalikum,“ meenutab ta.

Õpingute alguses osutus koolimaja keerulisemaks, kui esmapilgul tundus. „Koolimajast endast oli väga raske aru saada, et kus mis klass või ruum on,“ ütleb Käthriin. Selleks, et esimene koolipäev oleks lihtsam, kirjutas ta juba eelmisel õhtul sel hetkel veel võõrale tulevasele kursusekaaslasele ja tegi ettepaneku koos kooli tulla.

„Üheskoos oli palju julgem,“ meenutab ta ning soovitab sama nippi ka tänastele esmakursuslastele.

Õpingute koormus andis võimaluse tegeleda paljude lisaprojektidega. Käthriin osales muu hulgas TTK Turundusklubi tegevustes, Inseneeria karjääripäeva korraldusmeeskonnas ning Inseneriakadeemia ettevõtmistes. „Õiged asjad jõuavad sinuni ise. Lihtsalt peab olema julgust neid vastu võtta,“ ütleb ta.

Õpinguaastatest on Käthriinile eriti eredalt meelde jäänud kaks sündmust, mida ta mainis ka oma lõpuaktuse kõnes.

„Väga meeldejääv kogemus oli terve kursusega ettevõtlikkuse inspiratsioonipäeva korraldamine,“ räägib Käthriin. „See oli muljetavaldav, kuidas meie omavaheline dünaamika kogu protsessi vältel muutus palju kokkuhoidvamaks ning kui palju me iseenda ja teiste kohta sellel teekonnal õppisime.“

Teine oluline hetk saabus lõputööde kaitsmisel. „Me ootasime üksteise hindeid suure elevusega ja tähistasime iga õnnestumist aplausiga, nagu see oleks meie enda oma,“ meenutab Käthriin.

Õppejõud, kes jätsid jälje

Kõige enam mõjutas Käthriini TTK ehitusinstituudi juhtivlektor Anneli Ramjalg. „Tema on mulle siit koolist kõige rohkem kooliajast hinge pugenud. Tõeliselt siiras ja hea hing,“ ütleb ta.

Samuti peab ta väga oluliseks TTK humanitaar- ja majandusainete keskuse arendusspetsialisti Ivika Uslovi panust: „Tema oli meie kursusele kõige suurem tugi ettevõtlikkuse inspiratsioonipäeva korraldamisel. Ta on kindlasti minu jaoks kooli kõige päikselisem ja armsam inimene.“

Mida TTK-st kaasa võtta

Üheks õpingute jooksul saadud oskuseks, mis on hiljem osutunud eriti väärtuslikuks, peab Käthriin esinemisjulgust. „Kooli ajal me pidime päris palju esitlusi tegema ja sel ajal esinemine mulle eriti ei meeldinud,“ tunnistab ta. Täna on see aga oluliselt lihtsam ning kasu on olnud suur.

„Harjutamine teeb meistriks,“ ütleb ta ning lisab, et vahel on kõige olulisem lihtsalt julgus rääkida ja mitte vait jääda.

Tagantjärele vaadates hindab Käthriin kõige rohkem koolist saadud tutvusi ja kontakte. Kui võtta õpinguaastad kokku paari sõnaga, on vastus lühike ja selge: inimeseks kasvatav ja äge!

TTK suurima tugevusena toob ta esile praktika suure mahu. „TTK kõige suurem tugevus on praktika – seda nii tundides kui ka väljaspool maja,“ ütleb ta ning lisab, et just see teeb lõpetajad tööandjate seas hinnatuks.

Koolist ellu – ja tagasi

Ka täna on Käthriin TTK-ga väga tihedalt seotud. Äsja lõppenud sügissemestril oli ta logistikainstituudis külalislektor teise ja kolmanda kursuse tudengitele. See kogemus andis talle hea vaate ka õppejõu tööle ning kasvatas austust õpetajate ja õppejõudude panuse vastu. Külalislektori rolli jõudmine oli omamoodi sümboolne – juba Inseneeria karjääripäeval 2025 ennustati talle, et ta jõuab varsti kooli tagasi.

Lisaks külalislektori rollile on Käthriin olnud ka mitmete TTK sündmuste projektijuht, sealhulgas TTK 110 vilistlaste kokkutulekul, karjäärispetsialistidele suunatud infopäeval „Inseneeria, mis töötab“ ning iNspiratsioonipäeval neidudele „Tulevik on naisinseneride kätes!“. Inseneriakadeemia tegevustes koordineerib ta TTK külastusi, kus koolid üle Eesti tulevad majaga ja õppevõimalustega tutvuma, ning aitab korraldada TTK osalemist karjääripäevadel üle Eesti.

Kõik see tähendab, et TTK on tema igapäevaelus endiselt tugevalt kohal. Just seetõttu, et side kooliga on jäänud väga tihedaks ning igapäevased tegemised seovad teda endiselt TTK-ga, ei tunne ta veel päriselt „nüüd olen vilistlane“ tunnet.

Paralleelselt õpib ta Tallinna Ülikoolis õigusteaduse eeldusaineid, et kandideerida õigusteaduse magistriõppesse. „Kui mul üks hetk magistrikraad ka tehtud saab, tundub väga äge valik mõelda näiteks hankejuristi ametikoha peale ehk panna oma kaks õpitud eriala kokku,“ ütleb ta.

Vilistlasena tagasi andmas

Käthriini hinnangul on vilistlastel väga oluline roll nii tudengite kui ka värskete lõpetajate toetamisel. Eelkõige näeb ta suurt väärtust vilistlaste kaasamises külalislektoritena.

„Ise selles positsioonis olles tundus mulle, et kontakt tudengitega oli hoopis teine, sest mina olin sama teekonna juba läbinud ning nemad selle teekonna keskel,“ kirjeldab Käthriin. See ühine arusaam lõi usalduslikuma õhkkonna ning muutis tudengid avatumaks. „Saime üksteisest palju paremini aru ja mõistsime poolelt lauselt,“ lisab ta.

Käthriini sõnul ootavad tudengid eelkõige praktilisi kogemusi. „Tudengid tahavad just praktilistest kogemustest kuulda. Teooriat saab juba piisavalt,“ rõhutab ta. „Kõige huvitavamad on inimeste päris lood, mida nad sinu ees jutustavad.“

Rääkides värsketest lõpetajatest, toob ta esile, et tööle minek ei alga alles pärast diplomi kättesaamist. „Värsketele lõpetajatele on ilmselgelt vaja töökohta, aga ma arvan, et tegelikult hakkab see protsess juba palju varem. Õige töökoht leitakse tihti hoopis praktikal olles.“

Seetõttu julgustab Käthriin vilistlasi aktiivselt oma ettevõtete praktikavõimalusi jagama ja tutvustama – just nii saavad tudengid väärtusliku kogemuse ja tihti ka esimese sammu oma erialases karjääris. Üheks heaks väljundiks on selleks Inseneeria karjääripäev, mis TTK-s igal aastal toimub.

Nõuanne tudengitele

Tänastele tudengitele annab Käthriin selge ja julgustava soovituse: „Ära karda mitte midagi. See kontrolltöö, eksam või lõputöö hinne ei määra mitte midagi. Olulisemad on aastate jooksul kogutud teadmised, oskused ja see, milline inimene sa ise oled.“

Ja nagu ta ise ütleb: võimalused tulevad nende juurde, kes julgevad küsida, vastu võtta ja tegutseda – isegi siis, kui see algul natuke hirmus tundub. „Ei tasu jääda kellegi teise arvamust või vastust ootama, lihtsalt tee nii, kuidas sulle tundub, et on õige.“

Toomas Tammer: Tallinna Tehnikakõrgkool on üks oluline osa heast teekonnast

Venten OÜ asutaja ja juhatuse liige, TTK masinaehituse eriala vilistlane

Toomas Tammer lõpetas Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) masinaehituse eriala 2012. aastal. Täna on ta ettevõtja ja oma valdkonna tunnustatud ekspert, kuid side alma mater’iga on jäänud tugevaks. Tagasi vaadates näeb ta TTK õpinguid olulise osana teekonnast, mis on viinud ta sinna, kus ta täna on.

Teadlik valik ja praktiline suund

Toomas jõudis TTK-sse 2008. aastal pärast Tallinna Tööstushariduskeskuse lõpetamist. Soov jätkata õpinguid kõrgkoolis oli tal juba varakult teada ning määravaks sai just praktiline suunitlus.

„Minu jaoks oli juba varakult selge, et tahan peale kutsekooli lõpetamist kindlasti edasi kõrgkooli õppima minna,“ selgitab ta. „Mulle oli väga oluliseks kriteeriumiks praktilise suunitlusega õpe, mis tegi kõrgkooli valiku väga kergeks, sest minu soovidele vastavaid koole oli ainult üks – TTK.“ Kuna Toomas õppis tööstushariduskeskuses mehhatroonikat, oli masinaehituse eriala tema jaoks loomulik jätk.

Õpingute algus ei olnud talle lihtne. „Mul oli ootus, et kohe algusest peale hakkame tegelema masinaehituse eriala tehnilise poolega, kuid tegelikult oli õpingute alguses ka palju üldiseid aineid, mida oli mul esmakursuslasena keeruline valitud erialaga ära seostada,“ tunnistab Toomas.

Selgus ja motivatsioon kasvasid ajas. „Õpingud läksid märksa lihtsamaks alates teisest kursusest, kui õppekavasse hakkas lisanduma järjest rohkem erialast sisu.“

Ühtehoidev kursus ja aktiivne õpiaeg

Tagasi vaadates on Toomase jaoks kõige eredamalt meeles mitte konkreetsed hetked, vaid õpingute periood tervikuna. „Kogu aeg oli väga äge,“ ütleb ta. Olulist rolli mängis sealjuures kursuse vaim.

„Meil oli väga tore ja ühtehoidev kursus, käisime omavahel väga tihedalt läbi ja hoiame sidet tegelikult tänase päevani.“ Ühine huvi eriala vastu avas ka palju võimalusi. „Tänu sellele õnnestus meil rühmaga käia õppetöö raames ettevõtetel külas ja paljudel erialamessidel ka Eestist väljaspool.“

Toomas võtab selle hoiaku kokku tabava mõttega: „Olime huvitatud ja aktiivsed – magavale kassile hiir suhu ei jookse.“

Mõned ained, mis õpingute ajal tundusid esialgu teisejärgulised, osutusid hiljem väga väärtuslikuks. „Joonestamistunni ja kujutava geomeetria vajalikkusest oli raske aru saada. Kuna juba siis olid kasutusel erinevad arvutiprogrammid, tundus käsitsi joonestamine paras ajaraiskamine,“ ütleb Toomas.

„Suur ja hindamatu kasutegur selgus minu jaoks alles hiljem, kui sain aru, et just nendest ainetest saadud teadmised aitavad mul märksa paremini seadmetest aru saada.“

Õppejõududest on Toomasele eriti meelde jäänud Tavo Kangru ja Ruubo Roots, samuti Toomas Pihl. „Pihl oli väga sügavate teadmistega õppejõud, kes tundis oma ainet väga,“ meenutab ta.

Mis TTK-st kaasa tuli

Vilistlasena hindab Toomas kõige enam laiemat pilti, mille TTK õpingud talle andsid. „Samuti väärtustan väga tugevalt praktilist kogemust, mida kool pakkus,“ räägib ta. „Lisaks ka head võrgustikku ja erinevate tehnoloogiate kokkupuudet.“

Tema jaoks on oluline mõista õpinguid osana pikemast protsessist. „Ükskõik, mida sa elus teed – see on osa sinu teest. TTK-s õppimine ei ole viimane samm, vaid see on üks osa sinu heast teekonnast.“

Kui võtta õpinguaastad kokku, on hinnang selgelt positiivne. „Tunnen, et tegin õige valiku,“ räägib ta.

TTK-st on Toomas kaasa võtnud hoiakud, mis saadavad teda tänaseni. „Minu jaoks on need iseseisva mõtlemise toetamine, tehniline lähenemine ja oskus iseseisvalt õppida.“ Samuti tõstab ta esile meeskonnatööd. „Kuna meie grupp oli nii ühtehoidev, soodustas see ka meeskonnatöö arendamist.“

Ettevõtlus ja karjäär pärast lõpetamist

Toomase ettevõtlusteekond sai alguse juba õpingute ajal, kui ta 2010. aastal asutas ettevõtte Venten. Tänaseks on see kasvanud pea 50 töötajaga ettevõtteks ning on oma valdkonnas Baltikumi suurim CNC-metallilõiketööriistade, tööpinkide ja tööstusseadmete pakkuja.

TTK-l oli selles oma roll. „Ettevõtte asutamiseks andsid kindlasti vajaliku tõuke õpingud, kuna õpitu aitas hästi mõista, mis on tööstuse vajadused,“ räägib Toomas. „Õpingutega paralleelselt ettevõtlusesse sukeldumine ei olnud kindlasti lihtne, kuid kõik oli tehtav – noorena on ju energiat palju ja jõuab korraga mitme asjaga tegeleda.“

Tugev side alma mater’iga

Ka täna on Toomas väga tugevalt oma alma mater’iga seotud ja kokkupuutepunkte on rohkelt. „Erinevad tegevused ja algatused toovad mind igal aastal mitmel korral kooli tagasi. Näiteks olen aastate jooksul oma ettevõttega toetanud kooli mõõtelabori sisustamist uute ja kaasaegsete seadmetega. Samuti olen olnud kaasatud erinevatesse aruteludesse – olen saanud oma eksperthinnanguga kaasa rääkida tulevase õppekava teemadel, uute õpilaste värbamisel jne,“ räägib Toomas.

Samuti toetab Venten tudengivormelit ning teeb TTK-ga tihedalt koostööd täiendkoolituste valdkonnas. „Minu side kooliga on jäänud tugevaks ja koostöö on alati olnud väga hea sünergia,“ võtab ta kokku.

Üks asi, millest Toomas puudust tunneb, on kursusekaaslastega koos veedetud aeg. „Õpingute ajal oli meil teineteise jaoks rohkem aega,“ ütleb ta. „Täna on seda paratamatult pere, töö ja teiste tegevuste kõrval märksa vähem. Kuid hoiame ikka sidet ja suhtleme teineteisega nii tihedalt kui võimalik. Just seetõttu on ka kõik kooli korraldatud võrgustusmisõhtud ja vilistlaste kokkutulekud eriti tänuväärsed. Kõik sellised üritused aitavad hoida sidet nii kursuse tasandil kui ka alma mater’iga.“

Vilistlaste roll ja nõuanne noorematele

Toomase sõnul on kõige suurem ja tänuväärsem tugi, mida vilistlased tudengitele pakkuda saavad, on tulla kooli külalislektoriks. „Kui iga vilistlane jõuaks õppeaasta jooksul kasvõi korra loengut andma tulla – juba see oleks väga-väga hea,“ räägib ta.

Toomase arvates on tegu vastastikku kasuliku tegevusega. „Külalisloengutega saavad tudengid silmaringi avardada ja vilistlastel tekib parem arusaam peatselt tööellu sukelduvatest noortest.“

Tudengitele annab Toomas selge soovituse: „Küsige julgemalt rohkem küsimusi selle kohta, miks ja kus koolist saadavad teadmised saavad teid oma valdkonnas aidata. On väga oluline, et õpingute jooksul tekiks hea seos valitud erialaga.“

Samuti rõhutab ta meeskonnatöö olulisust. „Käige kindlasti kursusena omavahel palju läbi – seda nii õppetöös kui ka vabal ajal. Selle suureks boonuseks on see, et nii saate sõbrad kogu eluks.“