TTK arengukava 2026–2030: tugevam side töömaailmaga, paindlikum õpe ja kasvav teadusvõimekus

Tallinna Tehnikakõrgkooli uus arengukava seab järgnevate aastate keskmesse õppijakeskse ja töömaailmaga tihedalt seotud rakenduskõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse tugevdamise ning rahvusvahelise koostöö kasvatamise. Aastateks 2026–2030 seatud eesmärkidega soovime TTKst kujundada veelgi tugevama ja nähtavama partneri õppijatele, ettevõtetele ning ühiskonnale laiemalt.

Arengukava koondab kõrgkooli peamised sihid kuude arengusuunda, mille kaudu kujundame järgmiste aastate tegevusi õppe-, teadus- ja organisatsiooniarenduses. Arengukava loob ühise suuna, kuidas toetada õppijate arengut, tugevdada koostööd töömaailmaga ning kasvatada TTK rolli rakenduskõrghariduse eestvedajana Eestis.

Loe arengukava täismahus SIIN.

Inseneriakadeemia toob inseneeria noortele lähemale ja toetab tulevasi insenere

Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus, mille eesmärk on tuua inseneriharidusse rohkem õppijaid, siduda õpe veelgi tugevamalt tööturu vajadustega ning toetada tudengeid õpingute jooksul. Aastatel 2023–2029 elluviidavat programmi rahastatakse Euroopa Liidu toel ning Tallinna Tehnikakõrgkool on üks selle elluviijatest. TTK-s keskendume eelkõige inseneeria populariseerimisele, praktilise õppe arendamisele, töömaailmaga koostöö tugevdamisele ja õppijate toetamisele.

Selleks oleme viimastel aastatel liikunud kõrgkooli seinte vahelt järjest rohkem välja. Tutvustame inseneeriat koolides ja karjäärimessidel, pakume kutse- ja gümnaasiumiõpilastele valikaineid ning viime ettevõtete toel ellu erinevaid praktilisi projekte – näiteks 3D-betooniprintimise tudengivõistlust, Inseneeria Weekendi ja neidude inspiratsioonipäeva. Nii jõuame ka nende noorteni, kes ei ole varem inseneeriat oma tulevikuga seostanud.

Tulemused annavad põhjust jätkata. Järjest enam õppureid leiab tee rakenduskõrgharidusse: 2023. aastal, enne Inseneriakadeemia programmi algust, laekus fookuserialadele 1311 avaldust, lõppenud sisseastumisperioodil aga juba 2532.

Samas ei lõpe töö sisseastumisega. Tegeleme ka sellega, kuidas muuta õppimist paindlikumaks, toetada tudengite püsimist kõrgkoolis ja siduda õppetööd veelgi enam päriselu probleemidega. Inseneriakadeemia toel on TTK-s arendatud näiteks etteõppimismoodulit, õppijate tugisüsteeme ja e-õppe võimalusi.

Vajame ka vilistlasi ja ettevõtteid

Hea inseneriharidus ei saa sündida ainult kõrgkoolis. Selle arendamiseks vajame inimesi, kes teavad, milliseid oskusi tänases ja homses tööelus tegelikult vajatakse, milliste probleemidega ettevõtted kokku puutuvad ning millist inseneri Eestis tulevikus vaja on.

Oleme juba vilistlaste abiga kaardistanud tööturu vajadusi tööstusrobootika ja tehnohoolduse valdkonnas ning saanud väärtuslikku sisendit õppe arendamiseks. „Aastatega oleme õppekava arendanud nii, et tehnosüsteeme ja nende hooldust suuremal määral sisse tuua, kuid meil puudus täpsem ülevaade, kuidas õppekava või spetsialiseerumisega edasi minna. Emori uuringust, kuhu olid kaasatud ka meie vilistlased, saime hea sisendi edasise raamistiku loomiseks,“ selgitab ehitusinstituudi direktor Anti Hamburg.

Järgmisena on fookuses keskkonnajuhtimine ja masinõpe. Kaardistame, milliseid oskusi tänastel lõpetajatel napib, millised uued kompetentsid muutuvad lähiaastatel oluliseks ning mida peaks insenerihariduses muutma või kindlasti alles hoidma. Samuti otsime võimalusi, kuidas saaksid kõrgkool ja ettevõtted senisest veelgi tihedamalt koostööd teha.

Selleks, et tööturu vajadused jõuaksid ka õppesse, on oluline ettevõtete ja vilistlaste kogemus ning vaade.

Tule kaasa mõtlema

Kutsume TTK vilistlasi kaasa mõtlema ja panustama. Saad pakkuda tudengitele päriselulist projekti, praktika- või koostöövõimalust, jagada oma kogemust avatud loengus või aidata meil oma valdkonna uuringusse panustades mõtestada, milliseid teadmisi ja oskusi peaks tulevane TTK lõpetaja tööellu kaasa võtma.

Sa ei pea tulema valmis koostööprojektiga. Kui sul on mõte, ettepanek või küsimus, millest võiks sündida midagi uut, anna meile endast märku, kirjutades aadressile annemarie.rammo@tktk.ee.

Paula Veske-Lepp: Praktiline õpe viis Belgia teadusmaailma ja tagasi TTK-sse

TTK tehnoloogia ja ringmajanduse külalisprofessor, TTK rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia eriala vilistlane

Kui Paula Veske-Lepp 2014. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia eriala lõpetas, ei osanud ta aimata, kuhu õpingud ta viivad. Tänaseks on tema teekond kulgenud Eesti ettevõtetest Belgia teadusmaailma ning toonud ta tagasi TTK-sse, kus ta töötab külalisprofessorina, arendab targa tekstiili laborit, õpetab tudengeid ja juhib mitmeid rahvusvahelisi teadusprojekte.

Tagasi vaadates peab Paula just praktilist õpet, ettevõttepraktikaid ja rahvusvahelist kogemust nendeks alustaladeks, mis andsid talle enesekindluse, kontaktid ja julguse uusi väljakutseid vastu võtta.

Eriala, mis ühendas huvid ja insenerimõtteviisi

Paula tunnistab, et gümnaasiumi lõpetades ei olnud tal kindlat karjääriplaani. „Ma ei teadnud, mida ma teha tahan,“ räägib Paula.

„Mulle on alati meeldinud asju ehitada, lahti võtta ja mõista, kuidas need toimivad. Meil oli kodus ka õmblusmasin ning võimalus ise õmmelda. Just seetõttu otsustasin proovida rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia eriala – sel hetkel tundus, et see ühendab hästi minu huvid ja hobid ning on minu jaoks kõige loomulikum valik.“

„Kui ma midagi ette võtan, teen selle endale huvitavaks ja viin lõpuni,“ ütleb Paula. Sama põhimõte on saatnud teda kogu õpi- ja tööteel ning aidanud teha julgeid valikuid.

Just see otsus osutus õigeks. Kuigi õppekava keskendus rõivaste tehnoloogiale, õppis Paula midagi palju laiemat – insenerlikku mõtteviisi.

Esimestel õppeaastatel ei tundunud kõik õppeained talle sugugi vajalikud. „Ma ei saanud aru, miks pean jälle õppima matemaatikat, füüsikat või joonestamist,“ meenutab ta. Alles hiljem mõistis ta, et just need ained arendasid õpinguteks ja tööks vajalikke oskusi, õpetasid loogilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja toodete süsteemset ülesehitamist.

Täna, olles ise õppejõud, peab ta oluliseks selgitada tudengitele iga õppeaine eesmärki. „Kui õppija mõistab, miks mingit ainet vaja on ja kuidas see tema tulevase tööga seotud on, muutub õppimine palju tähenduslikumaks.“

Kõige väärtuslikumad olid päris projektid ja praktika

Väga eredalt on Paulale õpinguteajast meelde jäänud projektiained, kus tuli päriselt midagi valmis teha. „Mitmeid õpingute ajal õmmeldud rõivaid kasutan siiani,“ räägib ta.

Veelgi suuremat mõju avaldas aga praktika Saksamaal Adidase peakorteris, kuhu ta jõudis tänu TTK-le. „See kogemus oli mulle väga oluline. See aitas nii lõputöö tegemisel kui ka hiljem tööturule sisenedes. Lisaks õpetas välismaal elamine iseseisvust, julgust ja pealehakkamist – sain teadmise, et alati saab kuidagi hakkama.“

Põnevatest loengutest meenub Paulale materjaliõpetus, mida luges lektor Diana Tuulik. „Tema loengutes nägin esimest korda, et on olemas targad tekstiilid, mis reageerivad näiteks valgusele või puudutusele. Mäletan, et mõtlesin, et see on küll täielik tulevik, mida mina ilmselt kunagi ei näe.“

Täna tundub see mõte talle endalegi uskumatu, sest nüüd arendab Paula TTK-s targa tekstiili laborit ning õpetab tudengitele just neid tehnoloogiaid, mis tundusid talle kunagi ulmena.

Tootmine on tootmine ja loogika on loogika

Paula sõnul on üks suurimaid väärarusaamu see, et tekstiilivaldkonda ei peeta sageli inseneeriaks. „Tagantjärele mõistan, et just see ongi TTK eripära – siin lähenetakse tekstiilitehnoloogiale läbi inseneeria. Eriala võimalused on tegelikult palju laiemad, kui sageli arvatakse.“

„Pole suurt vahet, kas projekteerid rõivast, tooli või maja – kõik peab olema läbi mõeldud, mõõdistatud, kirjeldatud ja toimima. Insenerlik mõtteviis jääb sinuga kaasa sõltumata sellest, millises valdkonnas hiljem töötad. Tootmine on tootmine ja loogika on loogika,“ selgitab Paula.

Teekond Eestist Belgiasse ja tagasi

Juba umbes kuu pärast lõpetamist alustas Paula erialast tööd ettevõttes Baltic Intertex õmblustehnoloogi abina. Ta oli ühenduslüliks tootmise ja disainerite vahel ning sai väärtusliku kogemuse nii tootmises kui ka tootearenduses. Sealt viis tee magistriõppesse TalTechi ning edasi ettevõttesse Protex Balti, kus ta tegeles tehniliste tekstiilide tootearenduse ja võtmeklientidega.

Mõne aasta pärast avanes võimalus jätkata doktoriõpinguid Belgias Genti Ülikooli ja imeci uurimiskeskuse ühises mikrosüsteemide tehnoloogia grupis. Seal arendas ta kuue aasta jooksul elektroonika ja tekstiili ühendamise võimalusi spordiriietes, meditsiinitoodetes ja tarkades kaitserõivastes.

„Erialaselt tundus see alguses justkui nullist alustamine,“ tunnistab Paula. „Kõik oli uus ja pidin õppima tekstiilidele lähenema hoopis teisest vaatenurgast. Teisel päeval mõtlesin isegi, et loobun, kuid õnneks läks teisiti.“

Pärast doktorikraadi omandamist ja järeldoktorantuuri otsustas Paula Eestisse tagasi tulla. Peagi kutsuti ta tööle Tallinna Tehnikakõrgkooli, kus ta õpetab täna tudengeid.

Rahvusvahelised projektid viivad teaduse praktikasse

Lisaks õpetamisele arendab Paula täna TTK-s targa tekstiili laborit ning juhib mitmeid rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte. Tema töö keskmes on nutikad tekstiilid, ringmajandus ning teadustulemuste jõudmine ettevõteteni.

Praegu panustab Paula näiteks Euroopa ülikoolide võrgustikku ARTEMIS, osaleb kasutatud tekstiilide pandipõhist tagastussüsteemi arendavas TexMat projektis ning aitab korraldada 2027. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimuvat rahvusvahelist kaitseriietuse konverentsi ECPC.

Praktiline õpe annab eelise

Paula on veendunud, et just praktiline õpe on Tallinna Tehnikakõrgkooli suurim tugevus. „Loengutele lisaks saab kõik ka ise läbi tehtud. Just see annab teadmistele päris tähenduse,“ räägib ta.

Sama oluline on tema sõnul ettevõttepraktika. Päris töökeskkonnas ennast proovile pannes saab palju kiiremini aru, mida oskad ja mida on veel õppida. Kui koostöö sujub, võib praktika olla ka esimene töökoht.

Paula arvates ei seisne TTK tugevus ainult praktilises õppes, vaid ka kooli õhkkonnas. „TTK on piisavalt väike kool, kus õppejõud tunnevad tudengeid ning suhtlus on vahetu. Just sellisest keskkonnast võtsin kaasa aususe, paindlikkuse ja vastutulelikkuse – omadused, mida olen hiljem tööelus väga hinnanud.“

Ta usub, et kool annab suurepärase stardiplatvormi, kuid edu sõltub ka õppijast endast. „Hea tulemus sünnib siis, kui kooli pakutavad võimalused ja tudengi enda ettevõtlikkus kokku saavad. Midagi ei tasu lihtsalt ootama jääda – tuleb ise võimalustest kinni haarata.“

Kasutage võimalusi, kuni need on olemas

Tänastele tudengitele on Paulal üks lihtne soovitus. „Kasutage kõiki võimalusi, mida kool pakub. Minge välismaale, kasutage laboreid ja masinaid, looge kontakte ning proovige erinevaid asju,“ räägib ta.

Tema hinnangul võiksid vilistlaste kohtumised ja mentorlus olla tudengite jaoks palju süsteemsem osa õpingutest. Just päris tööelust tulnud kogemused ja praktilised nõuanded aitavad noortel palju kiiremini oma tee leida.

„Õpingute ajal tunduvad kooli pakutavad võimalused sageli iseenesestmõistetavad. Tegelikult ei pakuta sulle hiljem enam kunagi nii palju võimalusi tasuta ja veel koos toetusega. Kõige rohkem oskavad seda hinnata need, kes on kooli juba lõpetanud. Seepärast tasub võtta õpingutest maksimum juba täna. Õppejõuna hindan väga kõrgelt neid tudengeid, kes oskavad neid võimalusi varakult märgata.“

Paula teekond on selle hea näide – ühest praktilisest õppekavast alguse saanud huvi on viinud rahvusvahelise teadustööni ning toonud ta lõpuks tagasi sinna, kust kõik alguse sai. Nüüd aitab ta juba ise järgmisel põlvkonnal oma teekonda alustada.

Henry Prints: Koolipingist inseneriks

Norma protsessiinsener, TTK robotitehnika eriala vilistlane

Veel mõni aasta tagasi lahendas Henry Prints Tallinna Tehnikakõrgkoolis robotitehnika tudengina laborites insenertehnilisi ülesandeid. Täna töötab ta protsessiinsenerina autode turvasüsteemi komponente tootvas ettevõttes Norma, kus ta vastutab tootmisprotsesside analüüsimise ja optimeerimise ning kvaliteediprobleemide tehnilise lahendamise eest.

Henry lõpetas Tallinna Tehnikakõrgkooli robotitehnika eriala 2024. aastal. TTK oli tema jaoks loomulik valik. „Mind on alati huvitanud tehnika, automatiseerimine ja see, kuidas süsteemid päriselt toimivad. Valisin TTK praktilise lähenemise tõttu – tundus, et siit saab ettevalmistuse, mis on suunatud reaalsele tööelule,“ räägib ta.

Praktiline õpe, mis peab ajale vastu

See esmamulje ei petnud. „Juba õpingute alguses jäi silma, et siin saab kiiresti käed külge panna. Tagasi vaadates on just see praktilisus olnud tööelus kõige väärtuslikum.“

Õpinguaastatest meenub Henryle eelkõige tugev kogukonnatunne. „Kaastudengid olid väga abivalmid ning üsna kiiresti tekkis tugev kambavaim. Samuti oli palju õppejõude, kes olid alati valmis aitama ja juhendama.“

Olulise jälje jättis ka Erasmus+ vahetussemester Hispaanias. Rahvusvaheline õpikogemus avardas silmaringi, tõi uusi tutvusi üle Euroopa ning andis enesekindlust tegutseda ka rahvusvahelises töökeskkonnas – oskust, millest on täna kasu rahvusvahelises ettevõttes töötades.

Henry võtab oma õpinguaastad kokku sõnadega „praktiline areng“ ja „pidev probleemide lahendamine“. „Enamik õppimisest toimus läbi tegemise ning reaalseid olukordi lahendades,“ ütleb ta.

Kui koolis õpitu muutub igapäevatööks

Esimest korda tundis Henry end täiel määral TTK vilistlasena siis, kui märkas, et lahendab tööl iseseisvalt päris probleeme just nende teadmiste abil, mis ta oli koolis omandanud. „Täna on CAD-jooniste koostamine, 3D-printimine, vision-süsteemid, robotid ja palju muud minu igapäevatöös päriselt kasutusel.“

Samas on ta avastanud, et kasulikuks osutusid ka esmapilgul kõige tavalisemad oskused. „Õpingute ajal tundus näiteks Excel üsna teisejärguline, aga tööelus on see üks igapäevaseid töövahendeid,“ räägib ta.

Oluline osa õppimisest toimus ka väljaspool auditooriumi. Praktikad Ericssonis ja Eleringis aitasid mõista, kuidas tööstus päriselt toimib, ning kinnistasid soovi jätkata inseneeria valdkonnas.

Henry sõnul andsid TTK õpingud talle tugeva praktilise ja tehnilise aluse, millele on ta saanud oma senise töökogemuse üles ehitada. Ja mitte ainult – sellest sügisest alustab ta TalTechis magistriõpinguid tootmistehnika ja juhtimise erialal.

Insenerlik mõtteviis kui suurim pagas

Kõige suuremate TTK-st kaasa saadud väärtustena nimetab Henry probleemide lahendamise oskust ja realistlikku lähenemist. „Insenerlik mõtteviis, kus tuleb läheneda keerulisele olukorrale süsteemselt, keskenduda sellele, mis päriselt toimib ning leida lahendus – see on väärtus, mis kannab igas olukorras.“

Seda peab ta ka TTK suurimaks tugevuseks. Praktiline õpe, tihe side töömaailmaga ja võimalus õpitut kohe rakendada annavad tema hinnangul lõpetajatele hea stardipositsiooni.

Sidemed, mis kestavad ka pärast lõpetamist

Kuigi igapäevane side TTK-ga ei ole enam väga tihe, ei ole kool tema elust kadunud. Normas töötab ka üks tema kursusekaaslane ning lisaks hoiavad kursusekaaslased ühendust ühistes vestlusgruppides, kus jagatakse nii kogemusi kui ka töövõimalusi.

Henry usub, et vilistlastel on oluline roll järgmiste põlvkondade toetamisel. Tema hinnangul saavad nad jagada praktilisi tööelu kogemusi, pakkuda praktikavõimalusi ning olla noorematele tudengitele mentoriteks.

Tänastele tudengitele soovitab ta kasutada õpingute ajal julgelt kõiki võimalusi, mida kool pakub. „Keskendu sellele, et oskaksid probleeme lahendada, mitte ainult eksameid ära teha. Kasuta praktikavõimalusi, arenda analüütilist mõtlemist ning ära alahinda lihtsana tunduvaid oskusi – need muutuvad hiljem väga oluliseks.“