Vilistlaslehelt leiate kõrgkooli olulisemaid tegevusi, arenguid ja sündmusi, mis võiks puudutada ka vilistlasi. Saadame iga kvartal ka meie vilistlastele uudiskirja, mille täismahus tekstid on siit lehelt loetavad. Kõik uudised ja sündmused leiate kooli avalehelt uudiste ja sündmuste rubriigist.
Kui soovid saada ka uudiskirja oma meilile, siis sisesta oma meiliaadress lehe allolevasse ankeeti.
Just nii, nagu iga meeskond on just nii tugev, kui tugevad on selle meeskonna liikmed – on ka üks kõrgkool nii edukas, kui edukad on tema vilistlased.
Loodetavasti toetab ühine lugemisvara meie omavahelist võrgustumist, tihedamat sidet ja koostööd.
Tallinna Tehnikakõrgkoolis ootame oma vilistlasi alati tagasi – olgu see siis külalisena, teadmisi täiendama või tarkust jagama järgmistele tegijatele.
Juhtide mõtisklused
Enno Lend: Haridus on katkematu teekond, mis seob põlvkondi ja loob riigi tulevikku
Loe artiklit
Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor 2010-2025
Head kaasteelised, head vilistlased!
Tallinna Tehnikakõrgkoolis on lõppenud järjekordne õppeaasta. Minu jaoks on see varasematest aastatest teistsugune. Kui tavapäraselt olen keskendunud eesootavale – kuhu ja mis suunas liigume uuel õppeaastal, siis sedapuhku on see pilguheit tagasi.
Minu teekond algas siin koolis õppeprorektorina 1992. aastal. 1990ndatel oli ühiskonnas suur muutuste periood, kõrghariduses valitses toona õppejõudude puudus ja eeskätt oli vajaka alus-ja üldainete õppejõududest. See oli huvitav aeg, kuhu jäi ka kõrghariduse ümberkorraldamine euroopalikuks. Meie kooli esimesteks õppekavadeks said toona masinaehitus, hoonete ehitus ja arhitektuur. Uue sajandi algust iseloomustas kesine kõrghariduse finantseerimine, kuid samas suur akadeemiline vabadus! 2006. aastal koondati Kergetööstustehnikumi erialane õpe TTKsse ja nii lisandusid ka meie kõrgkooli uued õppekavad. Veelgi hiljem, 2019. aastal liideti TTK-ga Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ja meie kõrgkooli õppetegevus laienes väljapoole pealinna piire.
18 aastase õppeprorektori pagasiga astusin esmakordselt rektori ametisse 2010. aastal. Pidasin vajalikuks toona täheldada: väärtustan töös põhimõttekindlust, mis väljendub tegudes tõendatud väärtuste kogumina. Ausust, mis väljendub mõtete, sõnade ja tegude ühtsuses. Avatust, mis kätkeb erinevate seisukohtade ja info vastuvõtmist, kuulamist ja nende interpreteerimisel konteksti arvestamist. Sünergiat, mis on rohkem tervik kui osade summa. Neid väärtusi olen oma pagasis kandnud ja lähtunud ka järgmisel kahel ametiajal. Tänaseni.
Kaasatust, arvamuste ja arusaamade tõendus- ning andmepõhisust silmas pidades olen ka oma juhtimisotsuste tegemisel lähtunud. Tõsi, küll aga ei ole ma toetanud kontekstist väljakistud ega meelevaldset seisukohtade tõlgendamisi. Seepärast olengi püüdnud ja seadnud eesmärgiks olla ühendav juht, kes pöörab võrdselt tähelepanu nii inimestele kui ka protsessidele.
Meie kõrgkooli tugevuseks ja eripäraks on head ja tugevad õppejõud,teadustöötajad ja kogenud praktikud. Praktiline õpe seob neid kaht osapoolt, mitte ei lahuta. Tugeva praktilise hariduse ja rakendusuuringute edendamine sai hoo sisse ja on heas kasvavas tempos liikunud enam kui kümme aastat. Seepärast oleme ühiselt ja koostöös kaasajastanud või välja töötanud uusi õppekavasid – pidades silmas just ühiskonna ning meie majanduskeskkonna ootusi, vajadusi ja suundumusi.
Täna osaleb Tallinna Tehnikakõrgkool võrdse partnerina teiste riikide suurte kõrgkoolide ja ülikoolidega rahvusvahelistes suurprojektides, mis ühendavad teadusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse. Rääkimata meie panusest ja arendustegevusest Inseneeria valdkonnas.
Tallinna Tehnikakõrgkool on tegutsenud kõrgkoolina 1992. aastast. Selle 33 aasta vältel on siinset hariduselu juhtinud kaks rektorit ja 1. augustil alustab sel teekonnal kolmanda rektorina Martti Kiisa, kel on kaasa võtta siitsamast TTK-st rikkalik, muuhulgas viieaastane õppeprorektori pagas. Annan juhtimise teatepulga rahuliku südamega Marttile üle, sest saan teha seda hea hoo pealt, justkui ühes ilusas teatejooksuski. Ehk hetkel, mil koolil läheb hästi ja on liikumas parema homse suunas.
Tänan kõiki kolleege, kaasteelisi, koostööpartnereid ja vilistlasi, kes on andnud oma panuse targema ja tugevama ühiskonna ning Eesti tuleviku heaks. Soovin kõigile edukat ja avastusterohket teekonna jätku!
Vilistlaste lood
Maria Reks: Ära iial ütle iial
Loe artiklit
EKE AS haldusjuht
TTK ehitusinstituudi kinnisvara korrashoiu eriala vilistlane
Marial ei olnud hoonete ja kinnisvara hooldamine-haldamine edasiõppimise valikus esimene ega ka kolmas valik. Kuid vahel juhtub lihtsalt nii, et eluvoog viib plaanitust hoopis teise suunda. „Ja mul on hea meel, et nii läks. Mul oli laual neli valikut – kõik täiesti erinevatest valdkondadest, aga kinnisvara haldus kõnetas mind just tööturul olevate valikute poolest, mis on väga mitmekesine. Lisaks on selle lõpetajal ju nii palju erinevaid suundasid, kuhu edasi püüelda. Ehk kõik ei liigu sama malli järgi,“ meenutab Maria aastate eest tehtud valikut.
Aga miks just TTK? „Lektor Anneli Ramjalg paiskas kunagi õhku mõtte, mida olen kogu kooliaja vältel kaasas kandnud ja millest lähtusin ka kooli lõpliku valiku osas. Koolihoone peab olema hubane ja tekitama sinus kodu- ja turvatunde. Koht, kuhu sa tahad minna ja kus sa suudad viibida ka õppeajaväliselt. Tallinna Tehnikakõrgkooli esimest korda sisse astudes teadsin, et olen õiges kohas. Sageli tuleb usaldada oma sisetunnet ja natuke ka õnne proovida. Armas keskkond ja õppejõudude siiras suhtumine lükkas palli vaikselt veerema ja esimesest prooviaastast kujunes välja diplom,“ räägib Maria.
Kui küsida Marialt õpingute ajast meeldejäävat seika, siis naerab ta seniajani, kuidas ta suunas esialgu oma fookuse ainiti õpingutele. „Ja siis üks hetk avastasin ennast olukorrast, kus olin kas otse või kaude seotud nelja TTK tudengiorganisatsiooniga! Kandes samas vastutust ka oma rühma eest,“ tunnistab Maria. „Olin väga vaikne ja äärmiselt tagasihoidlik, aga õpingute ajal muutus nii mõndagi. Igast seigast on lahedaid mälestusi, mis on mu vaateid ja isiksust tohutult arendanud. Kuna olen hingelt ka suur fotograaf, siis jäädvustan alati kõik hetked üles ja nüüd neid vaadates tunnen vaid uhkust ja tänulikkust.“
Lisaks teadmistele sai Maria koolist kaasa väärtused, mida senini hindab ja toetavad teda ka praeguses elus ja töös. Nendeks on enese väärtustamine ja -väärikus, oskus jääda igas olukorras lugupidavaks ning enesekehtestamine. „Nende väärtuste praktiseerimine viib väga kaugele ning toetavad mind igapäevaelus ja ka tööalaselt.
Vaatamata sellele, et Maria grupikaaslastest lõpetasid õigeaegselt suhteliselt vähe, siis kontakti hoitakse seniajani. Side on säilinud ka nendega, kes juba esimesel õppeaastal katkestasid: „Isegi tööalaselt puutun kokku mitmete kursusekaaslastega ja see on maru vinge!“
Tulevikuks on Marial tohutult palju häid ideid, kuid püüab targu impulsiivsetest otsustest täna end vaos hoida. Selleks, et teha strateegilisi otsuseid. „Praegu tunnen, et olen õigel kursil ja soovin end arendada samas valdkonnas. Valikuid on palju ja eks elu jooksul jõuab kõike põnevat teha. Kuid huvitaval kombel olen oma suuna seadnud ikka selles suunas, mille alguses arvasin kindlasti vältivat. Seega, ära iial ütle iial.“
Maria on koolist kaasa saanud väärtused, mida hindab tänaseni ja mis toetavad teda praeguses elus ja töös
Rainer Rohtla: parima tulemuse saavutad siis, kui teed seda, mis päriselt meeldib
Loe artiklit
Coop Panga nõukogu esimees ja Coop Eesti Keskühistu juht
TTK logistika eriala vilistlane
1999. aastal, kui Rainer Tallinna Tehnikakõrgkooli astus, olid sootuks teistsugused ajad kui täna. Infot ja võimalusi oli ühele maalt tulnud noormehe jaoks oluliselt vähem, kui seda on täna. „Minu sooviks oli kindlasti õppida erialal, mis oleks seotud majandusega.
Mu pinginaaber, kellega olime 12 aastat koolipinki jaganud – oli kindel, et tema tahab logistikat õppida,“ räägib Rainer. „Nii me siis üheskoos paberid Tallinna Tehnikakõrgkooli sisse andsime ja kui selgus, et saan asuda TTKsse logistikat õppima – mis hõlmas nii majanduse kui ka turunduse jt õppaineid, siis oli meil endise pinginaabriga otsus tehtud. Seniajani ei ole ma seda kahetsenud. Niisamuti oli tore kõik need neli aastat ühes vana sõbraga kõrgkooli pinki jagada. Ilmselt ei ole just palju neid, kes on olnud 16 aastat pinginaabrid.“
Õpinguaastatega seonduvad sageli erinevad inimesed, olukorrad ja sündmused. Milline mälupilt kangastub Raineril enda kooliajast? Toona, kui Rainer õppis TTK-s, õpetati logistikainseneridele näiteks ka treimist, keevitamist ja sepatööd. „Kuna mul oli sugulane sepp, siis lasin temal sepistada omale ahjuroobi, mida siis oma töö pähe hea hinde saamiseks esitasin. Samal ajal oli aga üks mu teine grupivend poppi teinud ja seepärast oli tal oma ahjuroop alles pooleli. Andsin siis enda tehtud roobi talle, no et grupivend saaks ikka ka aine kenasti tehtud. Tulemuseks oli see, et tema sai minu tehtud ahjuroobi eest viie ja mina professionaalse sepa käe all valminud roobi eest nelja,“ meenutab Rainer lõbusaid tudengiaegu.
Kursusekaaslastega on Raineril seniajani osaliselt kontakt säilinud. „Alati on tore üksteist näha. Ja nagu kooliajal ühe ühtehoidva grupi puhul ikka, läheb ka meie igal järgmisel kohtumisel jutt sealt edasi, kus see viimati pooleli jäi. Justkui polekski vahepealset 20 aastat mööda läinud!“
Ent mis on need kolm väärtust, mis TTKst kaasa võtsite?
Raineri sõnul tuleb teha ja tegeleda lihtsalt sellega, mis endale meeldib – siis saavutad ka parema tulemuse ning ei tasu tegeleda sellega, mille vastu kirg puudub. „Elus ei löö kõige paremini läbi mitte see, kes kõike pingsalt püüab endale selgeks teha, vaid see, kes teab kõige paremini, kuhu fookus seada ning oskus eraldada neid teemasid, mis vajavad õppimist ja mis mitte. Järjepidevus ja julgus mitte alla anda – need aitavad sihile viia. Seega, püüa leida alati viis, kuidas edasi liikuda ja soovitud tulemuseni jõuda – isegi siis, kui Mihkel Naams sind spikerdamise eest tunnist välja viskab!“
Rainer Rohtla: tuleb tegeleda sellega, mis endale meeldib – ainult nii on võimalik saavutada parim tulemus
Projekti lood
ARTEMIS ja EXEP3D tutvustus
Loe lähemalt
Tallinna Tehnikakõrgkool on aastatega üha enam kaasatud erinevatesse rahvusvahelistesse projektidesse. Käesoleval ja järgnevatel aastatel on kõrgkool seotud näiteks kahe suurprojektiga.
ARTEMIS Alliance for Regional Transition, Equality, Mobility, Inclusion, and Sustainability (2024-2028). Euroopa ülikoolide võrgustiku ARTEMIS eesmärgiks on arendada ja rakendada uut sügavat, pikaajalist, süsteemset ja jätkusuutlikku institutsioonilist koostööd kaheksa interdistsiplinaarse kõrgkooli vahel. Konsortsiumisse kuulub neli ülikooli ja neli rakenduskõrgkooli.
“Võrgustik avab meie tudengitele ja õppejõududele võimaluse õppida, teha teadust ja arendada koostöösuhteid. Meie õppejõud saavad viia oma ekspertteadmised ja kompetentsi Euroopasse ning ka vastupidi – teiste kõrgkoolide õppejõud toovad oma kogemuse TTKsse, mis tõstab meie õppetöö kvaliteeti ja mitmekülgsust, loob uusi perspektiive koostöös ettevõtetega, mitmekesistab teadust ja üliõpilaselu,” ütles TTK arendusprorektor Tarmo Sildeberg.
Partnerkõrgkoolide edukaid algatusi jagatakse üle võrgustiku, et luua ka teistele partneritele lisaväärtust. Sildeberg rääkis, et hea näide on kogukonnateadus ja elavate laborite (living labs) loomine, kus akadeemilised töötajad ja üliõpilased koostöös kogukonna ja omavalitsustega, püüavad leida lahendusi konkreetsetele väljakutsetele.
ARTEMIS võrgustik loob pikaajalise, süstemaatilise ja jätkusuutliku koostöö kaheksa Euroopa kõrgkooli ja nende linnade vahel. Nelja-aastane projekt koos 20-protsendilise omaosalusega lisab kõrgkooli välisprojektide eelarvesse kokku ligi miljon eurot.
Võrgustikus osaleb Tallinna Tehnikakõrgkool, Prantsusmaa Clermont Auvergne’ ülikool ja Clermont Auvergne’ innovatsiooni maja, Saksamaa Regensburgi rakenduskõrgkool, Belgia Vivesi rakenduskõrgkool, Kreeka Ioannina ülikool, Lääne-Norra rakenduskõrgkool, Rumeenia Ovidiuse ülikool ning Itaalia Perugia ülikool.
Koostööprojekt kestab kuni 2028. aasta lõpuni, kuid loodud võrgustik loob väärtust pikemaajaliselt. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
EXEP3D (Innovation excellence in construction engineering: novel3D concrete printing technologies and sustainable mixtures, 2024-2027)
Projekt keskendub 3D betooniprindi tehnoloogiate ja jätkusuutlike segude disaini edendamisele, et tõsta TTK teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust koostöös Euroopa juhtivate ülikoolidega. TTK soov on saada 3D-betooniprintimises juhtivaks kompetentsikeskuseks Baltimaades.
“EXEP3D projekt on oluline samm Eesti ehitustehnoloogia arengus, sest see viib meid lähemale jätkusuutlikumatele ja tõhusamatele lahendustele, mida saab rakendada nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil,” sõnas TTK ehitusinstituudi juhtivlektor ja EXEP3D projektijuht Aivars Alt.
Projekti juhtpartneriks on Tallinna Tehnikakõrgkool, kes koostöös Eindhoven ja Dresdeni Tehnikaülikooliga soovib tõsta oma teadus- ja tehnoloogilist võimekust betooni printimises. Projektis keskendutakse töötajate koolitamisele, partnerluste loomisele ja rakendusuuringutele.
Kolme aasta jooksul viiakse läbi mitmeid õppevisiite, seminare, võistlusi ning avaldatakse uusi teadustulemusi, et toetada innovatsiooni ehitustehnoloogias.
