Liigu sisu juurde
Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) instituudid selgitasid välja 2025/2026. õppeaasta märkimisväärseimad lõputööd. Lisaks kuulutati välja ka kõrgkooli parim lõputöö, mis pälvis Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumi.
Arhitektuuriinstituudi ning ühtlasi Tallinna Tehnikakõrgkooli parima lõputöö tiitli koos Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumiga pälvis Erkki Koitla lõputöö „Äärmusliku kahjustava käitumisega autistide ööpäevaringne erihoolekandeküla“ (juhendajad: arhitektuuriinstituudi külalisprofessorid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik).
Töö käsitleb Eesti kontekstis seni vähe tähelepanu saanud, kuid ühiskondlikult väga olulist teemat – kuidas luua inimväärne, turvaline ja toimiv elukeskkond täisealistele suure toetusvajadusega autistidele. Töö tugevusteks on põhjalik eeltöö ning intervjuude ja praktikute kogemuste sidumine arhitektuurseks lähteülesandeks. Samuti on loodud terviklik ruumilahendus, mis arvestab sihtrühma vajadustega. Lisaks konkreetsele projektlahendusele pakub lõputöö ka laiemat raamistikku uute erihoolekande keskkondade arendamiseks Eestis.
Ehitusinstituudi parimaks lõputööks valiti hoonete ehituse õppekava üliõpilase Arina Mironocheva lõputöö „Leelis-räni reaktsiooni katselise uurimise II etapp“ (juhendaja: ehitusinstituudi juhtivlektor Karin Lellep).
Töö on osa TTK arendusgrandi uurimistööst ning hea näide sellest, kuidas motiveeritud üliõpilane panustab uurimisrühma koosseisus TTK tegevusse. Üliõpilane on koostanud põhjaliku ülevaate võõrkeelsest erialakirjandusest ning analüüsinud töö praktilises osas leelis-räni reaktsiooni võimalikku reaktiivsust Eesti päritolu materjalidel ja olemasolevatel konstruktsioonidel. Töö on põhjalik ja ületab selgelt tavapärase mahukuse ja süvenemise taseme.
Logistikainstituudi märkimisväärseimaks lõputööks tunnistati transpordi- ja liikluskorralduse eriala üliõpilase Kristjan Karl Pihlaka lõputöö „Ajutiste tõkestusvahendite ja -sõidukite kasutamise analüüs Eestis“ (juhendaja: logistikainstituudi juhtivlektor, transpordi- ja liikuvuskorralduse õppekava juht Sven Kreek).
Lõputöö analüüsib, kuidas Eestis tegutsevad ajutise liikluskorralduse ettevõtted kasutavad teetöödel tõkestusseadmeid ja põrkeleevendeid, mille eesmärk on tagada töötajate ja seadmete ohutus. Lisaks hinnatakse kehtiva seadusandluse ajakohasust ning võrreldakse Eesti praktikat teiste riikide lahendustega. Töö käigus viidi läbi ka reaalsed katsed avalikus teeliikluses, mis lisavad tööle märkimisväärset lisaväärtust, kuna teadaolevalt ei ole Eestis selliseid katsetusi varem tehtud.
Teenusmajanduse instituudi parimaks lõputööks valiti teabehalduse ja infosüsteemide korraldamise eriala üliõpilase Ly Brausti lõputöö „Asutuste ja ettevõtete andmehalduse küpsustaseme hindamine“ (juhendaja: teenusmajanduse instituudi juhtivlektor, teabehalduse ja infosüsteemide korraldamise õppekava juht Heli Freienthal).
Lõputöö väärtus seisneb diagnostikatööriista loomise alustes, mis aitab organisatsioonidel hinnata oma andmehalduse küpsust ning toetab süsteemsemat lähenemist andmehaldusele. Töö arendab uusi meetodeid ja tööriistu andmehalduse tõhususe parandamiseks ning rõhutab koostöö, teadmiste jagamise ja parimate praktikate rakendamise olulisust organisatsioonide vahel.
Tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi parimaks lõputööks nimetati keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise õppekava üliõpilase Helina-Heldin Allese lõputöö „Läste raba: eeldused potentsiaalse rohekoridori loomiseks“ (juhendaja: tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi juhtivlektor, keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise õppekava juht Kaie Eha).
Töö paistis silma tugeva praktilise väärtuse ja potentsiaaliga olla aluseks uue kaitseala loomise ettepanekule. Autor viis läbi ulatuslikud välitööd, koostas kaardimaterjalid ning analüüsis piirkonna liigirikkust kõrgel professionaalsel tasemel.
Tehnikainstituudi parimaks lõputööks nimetati robotitehnika õppekava üliõpilase Petrik Hundi lõputöö „Seiredrooni arendamine ning integreerimine SurveilSPIRE platvormile“ (juhendaja: tehnikainstituudi külalisõpetaja Villu Lõhmus).
Komisjoni hinnangul paistis töö silma suure tehnoloogilise keerukuse ja tugeva praktilise väärtuse poolest. Üliõpilane näitas silmapaistvat võimekust drooni projekteerimisel, materjalide valikul ning põhjalike testimiste läbiviimisel.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumi pälvinud Tallinna Tehnikakõrgkooli parima lõputöö autor Erkki Koitla (foto: Andres Mets)
