Ehitusvaldkond köitis Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlast Jaanus Müllerit juba keskkooli lõpetades. Praegu töötab ta Riigi Kinnisvaras kinnisvaraarenduse projektijuhina ning on seotud hoonetega nende kavandamise esimestest sammudest kuni valmimise ja hilisema kasutamiseni. Aastate jooksul on ta näinud nii ehitusvaldkonna kiiret tehnoloogilist arengut kui ka seda, et projektijuhi töös jäävad tehniliste teadmiste kõrval endiselt kõige olulisemaks suhtlemine, koostöö ja oskus keerulistes olukordades rahulikuks jääda.

Kuidas jõudsid ehitusvaldkonda ja miks otsustasid seda õppida?

Kui lõpetasin 1997. aastal keskkooli, oli väga populaarne minna õppima majandust või ärijuhtimist. Ka minu lähikonnas oli palju majandustaustaga inimesi, aga mind ennast see suund eriti ei köitnud. Ehitus tundus lihtsalt huvitavam. Alustasin õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. Õppisin seal mõned aastad, kuid siis läksin tööle ja õpingud jäid töö kõrvalt mõneks ajaks tagaplaanile. Hiljem jätkasin Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning selleks ajaks oli mul juba töökogemus ja palju selgem arusaam, mida ning milleks õppida tahan. Rakenduslik lähenemine sobis mulle hästi ja lõpetasin 2008. aastal.

Mis sind ehitusvaldkonna juures tänaseni hoiab?

Ehitusmaailmas on minu jaoks alati olnud natuke müstikat. Enamik inimesi puutub ehitusega kokku siis, kui teeb midagi enda jaoks või kõnnib mõnest suuremast ehitusobjektist mööda ja vaatab aia vahelt, mis seal toimub. Kui töötad ise selles valdkonnas, saad olla selle maailma sees ja näha, kuidas hoone tegelikult sünnib – näha kogu protsessi ja ise selle keskel olla. Mulle meeldib ka minu töö mitmekesisus. Kogu aeg tekib uusi olukordi ja probleeme, mida lahendada. Eriti hea tunne on hiljem näha linnas hooneid, millega oled ise seotud olnud, ja tajuda, kuidas need inimeste igapäevaelu mõjutavad.

Mida üks kinnisvaraarenduse projektijuht teeb?

Väga suur osa projektijuhi tööst on suhtlemine inimestega, kuigi kinnisvaraarenduses lisandub sellele tugev tehniline pool. Üks osa tööst on olemasolevate hoonete korrashoid ning remontide planeerimine ja korraldamine. Teine pool on arendusprojektid, kus töö võib alata juba sellest hetkest, kui tekib vajadus uue hoone või ruumilahenduse järele, ning jätkuda kuni hoone valmimiseni. Sel juhul on projektijuht kaasatud juba projekti kõige varasemasse etappi. Kui tekib uus vajadus, tuleb kõigepealt aru saada, mida klient tegelikult vajab, ja hinnata, kas selle saab lahendada olemasoleva hoonega või on vaja uut. Kui on vaja uut hoonet, tulevad mängu asukoht, kinnistu, planeeringud ja projekteerimine. Sealt edasi lisanduvad hanked, projekteerijad, ehitajad ja teised spetsialistid. Projektijuhi ülesanne on hoida protsess koos. Tagada, et info liiguks, kliendi vajadused oleksid arusaadavad ja eri osapooled liiguksid ühise eesmärgi poole.

Milline projekt on Sulle eriti meelde jäänud?

Üks esimesi suuremaid projekte oli Viimsi Gümnaasium. See oli tehniliselt keerukas objekt ja seal kasutati ka uudseid lahendusi. Projektijuhi töö ei lõpe tingimata hoone valmimisega. Hiljem tulevad garantiitööd, remondid ja kasutajate muutuvad vajadused. Nii näed pikema aja jooksul, kuidas hoone tegelikult töötab. Mõni lahendus toimib täpselt nii, nagu kavandati, mõne puhul tulevad kasutamise ajal välja piirangud. Sellest saab omakorda teadmise, mida järgmiste projektide puhul teisiti teha.

Mida tudeng projektijuhi töö kohta kõrvalt vaadates ei pruugi märgata?

Tudengina võib tunduda, et kõige tähtsamad on tehnilised teadmised. Need on tõesti väga olulised ja minu ehitustaust on mulle töös suureks abiks. Kui tunned tehnilist poolt, saad aru projekteerijate ja ehitajate pakutud lahendustest, oskad lugeda jooniseid ning mõistad paremini, mida üks või teine otsus tähendab. Igapäevatöös on aga väga suur osa suhtlemisel ja inimeste juhtimisel. Minu kooliajal seda eriti ei õpetatud ning olen neid oskusi omandanud pigem töö ja erinevate koolituste käigus. Kui tekib probleem, peab projektijuht oskama kiiresti reageerida, inimesi rahustada ja leida viisi, kuidas tööga edasi minna. Kohati peab olema natuke ka psühholoog. Oluline on säilitada rahu ja mitte lasta igal probleemil ennast tasakaalust välja viia. Hea projektijuht peab suutma ise tasakaalu säilitada ja samal ajal teisi kuulata.

Milline on hea koostöö?

Selline, kus osapooled suhtuvad üksteisesse võrdsete partneritena. Arhitektil, ehitajal ja tellijal on kõigil erinevad teadmised ja vaatenurgad. Hea tulemus sünnib siis, kui ei suruta lihtsalt oma tahtmist läbi, vaid kuulatakse üksteise põhjendusi ja otsitakse lahendust koos.

Kuidas on ehitusvaldkond sinu õpingute ajaga võrreldes muutunud?

Väga palju on arenenud hoonete tehnosüsteemid ja automaatika. Teine suur muutus on projekteerimise ja ehitamise digitaliseerumine. Projekteerimine ei käi enam ammu paberil ning olulisemad on hoonemudelid, andmebaasid ja oskus projektinfoga digitaalselt töötada. Projektijuhina ei pea kõike ise projekteerima, sest selleks on spetsialistid, kuid pead ise aru saama, millist infot sulle esitatakse ja mida see tähendab. Jooniste lugemise ja tehniliste teadmiste kõrval on seetõttu järjest olulisem oskus erinevates digitaalsetes keskkondades orienteeruda. Praegu kasutatakse mudeleid peamiselt projekteerimise ja ehitamise ajal, kuid järjest enam jõuavad need ka hoonete haldamisse.

Millistes teemades oleks praegu vaja rohkem uusi teadmisi?

Üks oluline teema on materjalide taaskasutus ja ringmajandus. Küsimus on selles, kuidas olemasolevaid materjale võimalikult palju uuesti kasutada ja vähendada ressursikulu. Alati ei peaks materjali täielikult ümber töötlema, vaid võiks leida viise, kuidas seda väiksema energiakuluga uuesti kasutusse võtta. See on valdkond, kus tudengite uurimis- ja lõputööd võiksid anda väga praktilist uut teadmist.

Miks võiks tudeng kandideerida Riigi Kinnisvara stipendiumile „Tuleviku Tipud“?

Juba konkursil osalemine võib anda tõuke oma teema põhjalikumalt läbi mõelda. Kandideerimine sunnib küsima, miks uuritav küsimus oluline on ja mida sinu töö võiks valdkonnale juurde anda. „Tuleviku Tipud“ on mõeldud bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, kelle uurimis- või lõputöö on seotud Riigi Kinnisvara tegevusvaldkondadega ja aitab kinnisvaravaldkonda edasi arendada. Stipendiumide kogumaht on 21000 eurot ning stipendiaadil on võimalus teha koostööd Riigi Kinnisvaraga. Minu meelest on siin päris palju põhjuseid, miks kandideerida.

Miks võiks noor spetsialist tulla praktikale või tööle Riigi Kinnisvarasse?

Riigi Kinnisvara üks tugevusi on ettevõtte suurus ja sellest tulenev võimaluste mitmekesisus. Töötame üle Eesti väga erinevate objektidega ning siin saab kokku puutuda väga erinevate projektide ja spetsialistidega. Noor inimene ei näe ainult üht kitsast osa kinnisvaraarendusest, vaid saab palju laiema pildi sellest, kuidas hooned sünnivad ja milliseid teadmisi nende elluviimiseks vaja on. Ja võib-olla üllatab kõige rohkem hoopis see, kui toetavad, sõbralikud ja toredad inimesed siin töötavad. Praktikandina ei pea kartma, et jääd üksi. Keskkond on toetav ning samal ajal on võimalus näha väga erinevaid projekte ja õppida paljudelt oma ala spetsialistidelt. Kui sinu uurimis- või lõputöö teema puudutab kinnisvara, ehitust, ruumiloomet või mõnda Riigi Kinnisvara tegevusvaldkonda, tasub oma idee „Tuleviku Tippude“ stipendiumikonkursile esitada. Kandideerimine annab võimaluse oma teema veel põhjalikumalt läbi mõelda, saada sellele erialast tähelepanu ning teha stipendiaadina koostööd Riigi Kinnisvara spetsialistidega.

Riigi Kinnisvara stipendiumile „Tuleviku tipud“ saavad kandideerida kuni 20. oktoobrini 2026 kõigi õppeastemete tudengid, kes soovivad oma uurimistööga panustada ehitus- ja kinnisvaravaldkonna arengusse. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb ühendust võtta oma ülikooliga ning esitada statuudis nõutud dokumendid: kuni 1200-sõnaline motivatsioonikiri, hinnete või õppekava täidetuse tõend, elulookirjeldus, nõusolek isikuandmete töötlemiseks ning kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. Konkursi tulemused avaldatakse hiljemalt 25. novembril 2026.